Lõngajääkidest diivanipadjad

Vaja läheb ainult sobivas paksuses lõnga, vardaid ja paar vana diivanipatja, mida pole kahju vatist tühjaks teha ning padjategu võibki alata. Kõigepealt koob pika vorsti, mida kudumise edenedes ka otsast täis võib hakata toppima.

Siis keerab vorsti krussi ja õmbleb kokku.

Ja kui veel isu täis ei saanud, võib veel teise padja ka esimesele seltsiks kududa.

Kodukootud vannisool

Terve maja lõhnab mõnusasti piparmündi järele. Kuna siin pole vannisoola naljalt saada, siis ajas häda härja kaevu. Ostsin poest koti jämedat meresoola ning apteegist pudelikese piparmündi- ja lavendliõli ning rohkem polegi vaja seletada. Kes vannisoola kinkimiseks veel ilusamaks saab teha, võib hobikaupade poest seebivärvi osta ja vannisoola ka kaunimaks värvida.

Sussipalavik



Viimases Käsitöö numbris oli muu hulgas nunnude ketside muster. Kuigi beebide jalanõud on väikesed ja armsad, läheb nende pusimisega üllatavalt kaua aega. Asi ei piirdunud muidugi ainult allpool välja pandud ketsidega, kui hoog juba sees oli, kudusin ka mõne paari susse.



Long time, no see

Vahepeal on nii palju juhtunud, et arvuti jaoks pole energiat üle jäänud. Mõni kudum on vahepeal küll valmis saanud.
Ära koo-oo mu kinnastesse päikest, ütleb laulusalm, aga mina ikka kudusin. Need kollased käpikud lähevad Tartumaale ühele tublile naisele kingituseks. Imelik on küll 20 kraadise suveilmaga käpikuid näidata, aga küll talv ka varsti tuleb. Pildi pealt on mustrit üllatavalt hästi näha, kuigi kududes pidin silmad täitsa ära nikastama.