Kastitegu

Suvel on maal tore sõita jalgrattaga, isegi sellise vanuriga nagu minul. Eriti hea kui on suur ja lai pakiraam kuhu saab toetada nii taguotsa kui ka midagi muud mis transportimist vajab. Jube ebamugav on aga vänderdada rattaga kott näpus või lensule toetudes vastu jalgu tilberdamas.

No võiks ju osta poest rattakorvi kuhu oma nodi ära toppida, ehhh... ratta kontseptsioon ei luba. No kuidas sa paned vanale sõjaväe jalgrattale mingi moodsa traadist korvi. Võtsin siis poe tagant kaks vana puuviljakasti ja tegin kahest ühe. Kuna kasti mõõdud olid liiga suured, siis alustuseks lammutasin ühe otsa lahti. Järgmiseks mõõtsin välja sobiva pikkuse ja saagisin ülejäägi maha.

Külje"lauad" ( pigem pilpad) olid kinnitaud traadist klambrimoodi asjadega, sama ärasaetud osa järgi said märgitud augukohad põhjale. Doonorkasti küljest said võetud veel paar lippi et uue kasti äärekõrgust kasvatada ja siis kruvidega naks naks ja tehtud.

 

Veidi tumedama värvi saab see kast ühel päeval aga selline ta siis hetkel on. Vähemalt ei töllerda kompsud jalus enam. Kinnitamiseks olen kasutanud sellist kahest otsast konksuga kummi. Töötab.

 

Kivitõkked

Seekordne äärmiselt lumevaene talv on osutunud kohutavaks sokilõhkujaks. Teedele mahavisatud graniitliiv leiab kogu aeg tee minu saabastesse. Kuna olen usin kõndija, siis pean arvestama, et iga käiguga läheb üks paar põlvikuid - teravad graniitliiva terad lõhuvad õhukesed põlvikud või sokid ja siis koju tulles avastan jälle, et jeei - silmad jooksevad.
Katsetan siis nüüd neid kivitõkkeid - kootud 1:1 soonikus, üles ja alla heegeldasin natuke "ilu" juurde. Vabandan et õues tehtud pilt nii tume aga üsna keeruline on iseenda jalga pildistada :D Asja eesmärk on see "kivitõke" ümber pahkluu tõmmata, et kivid nii kergelt enam sisse ei sipsaks.
Minu kasutatud lõng oli üsna peenike, järgmised plaanin teha paksemast lõngast et vaba ruumi saapa ja jala vahel ikka vähem oleks.

Ülejääkidest nikerdatud puidust kandik

Erinevates tegemistest jääb vahel ikka üht teist üle ja päris ahju ajada ei raatsi "head kraami". Nii ma siis vaatasin tõtt ühe liimpuitplaadi jupiga mis jäi ühele kapile lauaplaadi tegemisel üle. Peale mõningast kuklakratsimist tekkis mõte teha kandik. Hea suvel aiavahet joosta kohvitassi ja taldrikuga. Kuna se liimpuitplaadi tükk oli suuremast plaadist välja saetud, siis küljed ei olnud enam päris puhta lõikega - liimisin õhukesed liistud külgedele et veidi siledam üldmulje jääks. Tupsutasin heleda puiduvahaga üle - mis muide ajas laua turri. Enne sile olnud pind võttis peale puiduvahaga töötlemist vaevaks kõik pisikesed pinnud üles ajada. Paar tõmmet peeneteralise liivapaberiga lahendas selle mure. Kokku sai 3 kihti vahaga üle käidud.
Ehituspoest said uued käepidemed - pigem ilmselt sahtlitele mõeldud aga sobivad ka siia projekti väga hästi. Oluline asi käepidemeid valides on valida sellised, millest hiljem on ka võimalik mugavalt kinni võtta - mitte kahe sõrmega vaid ika korralikult st käepidemed ei tohiks olla liiga madalad.
Puidujääkide kastis oli mul veel vanad vineerijäägid, saagisin mõõtu ja liimisin need kandikule. Ja lisasin möödaminnes puidupõletiga mõned lehelaadsed ornamendid - ja siis läks sinna peale samuti 3 kihti puiduvaha.
Vaat selline asi siis saigi :-)

Kuusekäpik

Jõulud lähenevad hirmsa kiirusega ning mul juba esimesed jõuluehted tehtud. Enda meelest olin suhteliselt originaalne, aga hiljem nägin kohalikus käsitööpoes sama ideed müügis, aga müstilise hinnaga - peaaegu 16 eurot paar. Õhtu jooksul treib mitu sellist minikäpikut valmis, see on vist esimene kootud käsitöö mida mina näen mis ära tasub.
Poes nähtud käpikud olid must-valged ruudulised. Mina enda omadele toppisin ka natuke vatiini sisse peale pressimist. Kasutasin vardaid nr 2, soonikus 12 silmust, kindaosas 14.

Jõulukuulid vol.2

 Nagu norrakad ütlevad- julen varer helt til påske - jõulud kestavad lihavõteteni. Need kuulid said siiski valmis tehtud viimaste jõulude ajal, aga mul ei ole viimasel ajal üldse seda arvuti-soolikat, kuigi tehtuid töid võiks näidata. Kuidas ma penoplastist kuule katan ja kuivatan, sellest olen varem kirjutanud siin. Vahe on selles, et antud kuulid katsin katsin algul pva-ga ning pinseldasin peale parajaks rebitud ajakirja tükke. Lõpuks pinseldasin veel peale liimiga segatud glitterit. Paela kinnitasin nööpnõela ning liimipüstoliga, et ikka kindlam oleks.

 Need kuulid lähevad järgmisel jõuluajal kingikotti. Mulle ikka meeldib varakult valmis olla.

Romantiline nõelapadi

Napilt peale jõule on mul sünnipäev. Üks sõbranna kinkis mulle hästi toreda isetehtud nõelapadja. Boonusena oli topsi sees ka koht kääridele (väga praktiline!) mille sõbranna küll suure ärevusega oli topsi külge kinni liiminud. Kangutasin käärid siiski lahti. Küsisin Torunn`i käest, kuidas ta teeb nii ilusaid topse. Ta oli taaskasutusest ostnud teetassid ja autokauplusest pesusvammi (kui varem kasutatud vana autoistme poroloon otsa sai).  Svammi otsa viltis ta viltimisnõela kasutades kihi villa ning liimis siis padja tassi sisse. Nii lihne ja ilus :)

Jõulupusimist - läikivad kuulid

Mulle meeldib ikka kui jõulude ajal kõik pisut läigib ja sätendab. Kotiriie on tore ja maitsekas, aga mina tahan natuke üle vindi keerata.
Mul on kohe kodu lähedal üks hobipood mis muu hulgas ka eesti lambavillast lõnga müüb. Astun sealt teinekord ikka läbi, juhuks kui ale on. Napilt enne jõule mul vedaski, penoplastist valged kuulid ja glitter olid soodukaga.

Vaja on:
penoplastist kuule
glitterit
(puidust) grillitikke või kudumisvardaid
pahupidi pööratud papist karpi/lillepotti kuhu tiku otsa torgatud kuulid kuivama panna
Pva-liimi
pintslit
ajalehte
paela
liimipüstolit
nööpnõelasid/traati
juukselakki/fiksaatorit

Nagu näha, torkasin kuulid puidust grilltikkude otsa, pinseldasin liimiga kokku ning siis raputasin glitterit peale. Pildi peal on taldrik, kuid paberileht on parem alus. Pärast lihtsam ülejäägi tagasi purki valada, ega siis raisata ei saa.

Minu tikud kuivasid jõuludeks saadud lilleseade sees mitu ööpäeva, aga 12 tunnist piisab tegelikult küll ja küll. Kui poed jälle lahti tehti, ostsin tugevat juukselakki ning pihustasin kuulid üle, et sädelus kindamini peal püsiks. Võib ka ekstra kunstipoest fiksaatorit osta, aga ma ei näe põhjust rohkem raha välja käia kui tarvis.

 

Täna sain lõpuks ka paelad ostetud. Alguses kinnitasin need liimipüstoliga, aga et veel kindlamini püsiks, vajutasin kõvera traadi ka sisse, ca 3. mõlemalt poolt.

 Kui kuus kuuli olin traadiga ära kinnitanud, jõudis mu aeglases ajus kohale, et nööpnõel peaks sama töö lihtsama vaevaga ära ajama. Ainult üks kuul oli veel jäänud.

 Kuna meil sel aastal jõulukuuske pole kassipoegade tõttu üles pandud,

siis kasutan demonstreerimiseks hulga magedamat varianti:

 Natuke lähedamalt ka:

 Kuna äsja valminud kuule kohe jälle ära pakkida ei raatsi, riputasin need meie teiste kuulide vahele.

 Ilusaid jõule!

Nõelapadi Kaktus

Tegin endale uue nõelapadja ning siis veel ühe. Ostsin kolm hästi väikest keraamilist lillepotti, aga hinnad pannakse eriti hea liimilipakaga mida enam pealt ära ei saa ning et liimilärakat varjata, katsin savipotikesed decoupage liimi ning ajalehega. Kaktuse õmblemine käis igasuguste lõigeteta ning kõhutunde järgi. Sisse toppisin vatiini ning lõpuks liimisin kaktused poti sisse liimipüstoli abiga. Kolmas pott on veel täitmist ootamas, sellest kunagi hiljem.

Roosiline jõulupärg

Umbes aasta tagasi heegeldasin lõngajääkidest hunniku roose mis siis kotis jälle oma aega jäid ootama.Vanast ajast oli ka üks alastikistud rõngas alles hoitud, lisaks otsisin välja ribadeks lõigatud stretshlina ning liimipüstoli. Valmis rõnga asemel saab kindlasti ka ise vitstest või traadist keeratud rõngast kasutada.

Mätsisin liimipüstoli abiga tekstiili ümber, siis liimisin ühtlaste vahedega heegeldatud roosid tekstiili peale. Lõpuks kaunistasin pärja veel emast jäänud plastmassist väikeste jõuluehetega, samuti liimipüstoli abiga.

Enne jõulukerade kleepimist jõudis meie punapea vagurat nägu tehes uue huvitava asja ära testida. 

Riputamisaas on tekstiili külge heegeldatud. Nüüd tuleb veel ukse külge konks keerata ning jõulukaunistus ongi õiges kohas.

Lõpuks leidsin ühest poest traadi peale aetud läikivaid tähekesi ka.

Südamed

Viisin täna hunniku asju nädalavahetusel toimuvale jõululaadale müümiseks. Lähen ise ka laupäeval-pühapäeval leti taha natukeseks seisma, ootan suure põnevusega kas midagi üldse müüb või istun pärast nõutult oma kudumite keskel ning jagan neid niisama kingitusteks laiali. Pöidlad pihku!

Ahjukäbid

Paar nädalat tagasi käisin jalutamas ja käbisid korjamas. Kodus sulatasin natuke vanasid küünlajäänuseid. Enne kerisin natuke linast niiti käbide ümber et kuuma küünlarasva sees sõrmi päris ära ei kõrvetaks. Kastsin iga käbi 3 korda, vahepeal lasin küpsetuspaberi peal hanguda.
Vana poolekslõigatud piimapakk on super küünlarasva hoidmiseks. Pärast ei pea midagi pesema ja nühkima, viskad lihtsalt prügisse ja kõik.

Kokku oli mul kolme eri värvi küünlarasva vahel valida, kotikesed said päris dekoratiivsed. Kuid kui aus olla, siis kaminas tule süütamiseks läheb ikkagi natuke ajalehti ka vaja sest käbi on ikkagi liiga paks et ise kohe tuld külge võtta.

Tsemendiga mängimine on lõõgastav

Mulle meeldib vahepeal tsemendiga mängida. Piimapakkidest saab teha näiteks majakujulisi raamatutugesid või niisama dekoratiivseid vidinaid riiulile. Algul proovisin värvimullaga tsementi värvides kahe toonilist maja teha.

Siis läksin decoupage laki ning salvrättidega uuesti "majade" kallale ning tegin need siniseks.

 

Proovisin ka erinevaid küünlajalgu teha. Ühest edevamast plastpudelist ning kohvi-/kassimaiustuste pakenditest:

 

 Väikese küünlatopsi peal kasutasin koos decoupage lakiga ka kunagi ehituspoest ostetud helbeid.

Konservipurkidest lillepotid

Sain töö juurest köögist suuri konservipurke:

Mees puuris purgi põhja ka mõned augud kust üleliigne vesi välja pääseb. Plekk on muidugi nii õhuke, et haamer ja suur nael teevad ka töö ära. Lõikasin paberist vana hea lumehelbekese, kleepisin selle pisikeste teibitükkidega paarist kohast purgi külge:

Ehituspoest ostin meelepärast värvi spraypudeli:

Ja siis kõige lõbusama osa juurde- taimi istutama :)

Tassialused

Meie oma kodus kasutame diivanilaua peal süües-juues tassialuseid. Kasutasin viltimiseks mõeldud lõnga jäänuseid, aga kui kasutada ükskõik millist täisvillast lõnga, siis vildib see sama ilusasti, see on mul juba järgi proovitud. Kudusin ripskoes ruudud, viltisin pesumasinaga 40 kraadi juures ära ning tühjendasin ka oma nööbikarpi ja kaunistasin tassialused nööpidega. Ma lõikan tavaliselt vanadelt riietelt nööbid küljest ära enne kui riided prügikotti lähevad. Mitme nööbi kohta tean kohe täpselt millise pluusi või kleidi küljes nad varem olid, nüüd on päris armas neid taas uues kohas näha.