Ja siis keerame krunni...

Hommik! Mul on üks hästi hea kaneelivurri/rulli/krunni retsept. Sügavkülma saab sellest kogusest ka mõned pandud, siis hiljem on justnagu värsked krunnid jälle võtta. Kui kodus just näljaste laste horde pole, kes justnagu krunnidest nagu rändrohutirtsuparv üle käib.

 

Taigen:

1 kg. nisujahu

4 tl jahvatatud kardemoni

210 gr suhkrut

pakk pärmi

1 muna
6dl leiget piima
150 toatemp. võid

Kaneeli, suhkrut ja võid täidiseks.

Vala pärm natukese suhkruga segi ning vala peale törts piima (niimoodi eel...kergitades? ei lähe kogu tainas raisku kui pärm juhuslikult "surnud" on). Sega jahu, kardemon ja suhkur kausis. Sega juurde pärmisegu ja piim, sõku tainast ca 10 minutit, lisa või. Sõku veel kuni tainas on mõnus ja õige konsistensiga. Minul on mu suureks õnneks masin, mis selle raske töö ära teeb. Masinas tainast segades tuleb meeles pidada, et suurt kiirust ei valiks, see pärmitaignale ei meeldi. Minul on kiirus 1-2 peal.

Lase katte all ca tund aega kerkida.
Kui tainas on kerkinud, jaga see 2 osaks. Rulli laiaks ja määri peale või, puista peale suhkrut ja kaneeli. Koonerdada ei maksa. Siis tõsta 1/3 taignast keskele, seejärel teiselt poolt teise kolmandiku vastu.

Lase rulliga üle ja lõika 4.5 cm laiused ribad.

Ribad keeruta kokku.

Ja siis keera need omakorda krussi. Ma ei oskagi seda paremini kirjeldada. Viimase otsa topin ma keskelt läbi, alt üles. Ja korda sama rutiini teise taignatükiga.

Lase krunnidel 30 min katte all kerkida. Enne ahju panekut pinselda munaga üle ja raputa suhkrut ka peale. Küpsevad 220 kaadi juures ca 10-12 minutit.

Pildi peal on mooniseemnetega variat. Vähemalt sama hea, kui kaneelikrunnid.

Polaarleiva uus sõber

Veebruaris jagasin polaarleiva retsepti ja täna andis sõber Sille teada, et temal on nüüd see imeleib oma suurel puupliidiraual järgi proovitud ning pere jäi väga rahule. Mul ka kohe toredam et keegi meie pere lemmikut on järele teinud ja samuti rahul on. Nostalgilised munakoored pliidi äärel kanadele kuivamas on boonuseks.

Polarbrød - polaarleib

Kel tavalisest leivast isu täis ning midagi eksootilist proovida tahab, sellele soovitan soojalt Norras poppi polaarleiba. Enda tutvusringkonnas olen küll ainuke, kes seda kodus viitsib teha, teised ostavad poes kotis nätskeks muutunud polaarleiba. Ah kui nad teaks kui mõnusalt krõbedad ja pehmed kodutehtud pätsikud on! Kui mul polaarleivategu tehtud, mugime kõigepealt mehega mõned värsked latakad, viilud, koogid või kuidas neid kutsudagi. Siis topin jahtunud kettad kilekotti ja viskan sügavkülma. Kui siis hommikuti ketta haaval mikros leib soojaks lasta, oleks kohe nagu värsket saanud, sama aromaatne ja pehme kui pannilt tulnud leib. Polaarleiba saab ka rösteris soojendada. 

6-7 dl.nisujahu

4 dl kaerajahu (kaerajahu teeb küpsetised mahlasemaks)

50gr. pärmi

1/2 tl soola

5 dl. piima

30 gr.sulavõid

sega kuivaineid (sool pane kõige lõpuks ühte nurka), Lisa leige piim sulatatud võiga. Sõku kuni tainas on mõnus, pehme, aga käte külge enam ei kleepu. Lase taignal tunnike kerkida.

Jaga taigen 16 tükiks ning rulli neist umbes 14 cm läbimõõduga kettad. Pane ahjupannile käteräti alla 30 minutiks kerkima, enne torgi kahvliga augud ka sisse.

Ei väsi nina alla hõõrumast et minul on suur ja uhke elektripann. Aga neid kettaid saab ka teha kas kuival praepannil või otse pliidiraual, eriti kui veel vana hea puupliit kööginurgas on. 

 Praadida tuleb natuke üle keskmise kuumal plaadil, aga samas mitte ka ülikuumal plaadil. Minu pannil on kõige suurem kuumus 8, mina praen oma polaarleibasid kuue peal. Siis on neil natuke aega kerkida ka, enne kui läbi küpsevad.

 Retseptis seisab, et kui peale kopsides õõnsat häält teeb, siis on leib valmis.

 Üks laupäevaennelõunane polaarleivalaadung.

 Midagi paremat, kui värske pärmitagnast küpsetis või ja juustuga, on raske leida.

Paksud pannkoogid kaneeliga ja ilma - lapper

Meil käisid külalised ning siis otsisin jälle oma suure elektrilise panni välja ja tegin suuri pakse pannkooke. Neid saab ilusti ka tavalise panni peal teha, kuid suurega läheb esiteks kogu koogitegu hästi kiiresti ning lisaks ei ole vaja rasvainet panni peale panna.
Paksud, õhulised ja pehmed lapid on lihtsad teha, ma ei kujuta ette kuidas nende tegu ebaõnnestuma peaks. Sarvesoola võib kindlasti ka soodaga välja vahetada, tasub vähemalt proovida.

Lapper: ca 20 tükki

4 muna
4 spl suhkrut
1 l. keefiri
1 tl. sarvesoola
1 tl soodat
1 dl. sulatatud võid
ca 500 g. nisujahu

Vahusta munad suhkruga. Lahusta sooda keefiriga ning vala sulatatud või sekka. Sega sarvesool jahuga ning sega kõik koostisosad kokku. Lase taignal pool tundi paisuda.
Tainas ei tohi väga laiali valguda, kui sai vedel siis sega veel natuke jahu sekka. Kui õhumullid üles kerkivad ning koogi servad juba tahenenud on, on paras aeg teine pool keerata.

"Lapid" peaks 12-15 cm läbimõõduga olema. Süüakse või ja pruuni juustuga (olen pruuni juustu ka Tartus lõunakeskuses näinud), või siis raputatakse või peale suhkrut.

Lappe saab ka "pimpida" kaneeliseguga uhkemaks.

Kaneelisegu:
1 dl sulatatud võid
1,5 dl pruuni suhkrut
1 spl kaneeli
1 spl suhkrut

Vala kaneelisegu kilekotti nagu piparkoogiglasuur, siis on lihtne spiraale kookidele peale teha. Lase kaneelisegul ka natuke seista, pidi parem olema kasutada kui või natuke jahtunud ja paksem on.

 Kaneelikoogid olid väga maitsvad, söökski justkui kaneelirulle. Ainuke asi mida tuli enne uute kookide pannile panemist teha tuleb, on panni pühkimine kas köögipaberi või lihtsalt puhta käterätiga (see tuleb ju pesus jälle välja). Kui panni puhtaks ei pühi, kõrbevad kaneel ja suhkur ära ning koogid saavad kibeda kõrvalmaitse.
Kui keegi teha proovib siis kirjutage mulle ka, kuidas maitses :)

Brune pinner - pruunid pulgad

Norras on igatahes jõulud käes, mul on isegi tuba juba ehitud. Jõulud teevad mu tuju heaks ning miks ma peaks siis ehtimise ja tulukestega ootama.

 Jõuludeks tuleb siin teha 7 eri sorti küpsiseid, ma isegi ei tea, miks. Võib-olla sellepärast, et "seitse sorti" riimub ilusti - sju slag. Vana komme igatahes. Minu üks suur jõuluküpsiselemmik on Brune Pinner ehk  Pruunid Pulgad mis ehk kõlab halvasti, aga maitseb ülihästi.

Küpsiseid on lihtne teha ning seest jäävad need natuke nätsked, pealt krõbedad.

200 gr. võid
200 gr. suhkrut
1 munakollane
1 spl heledat siirupit
1/2 tl. kaneeli
1tl vaniljesuhkrut
1 tl. soodat
300 gr. nisujahu

kaunistamiseks:
natuke suhkrut
pihutäis hakitud mandleid
munavalge pintseldamiseks

küpsetada keskmisel riiulil 175 kraadi 10 min.

Soodataignale ei meeldi külmkapis oodata, seda tuleb üsna kohe kasutada. Küpsetuspulber sisaldab samuti soodat, kuid sisaldab lisaks veel kahte hapet ning reageerib seismisele pisut teisiti.

Vahusta suhkur ja toasoe või, lisa ülejäänud koostisained. Jaga taigen 6 osaks, vooli nendest vorstid ja suru natuke lapikuks. Siis pintselda munavalgega, puista peale hakitud mandleid ja suhkrut. Mina surun enne ahju panemist mandlid ka taignasse, et kõik kindamini koos püsiks.

 10 minutit hiljem võtab ahjust välja sellised lapikud tegelased.

 Viiluta peale ahjust võtmist pulgad kohe väiksemateks pulkadeks. Oota natuke resti peale tõstmisega, küpsised muutuvad kiiresti tahkemaks, siis on kergem tõsta.

 Üsna varsti on jõuluküpsised piisavalt jahedad ning võib esimese portsu (koos külma piimaga) naha alla keerata. Seest natuke pehmed, pealt krõbedad küpsised maitsevad siirupiselt/karamelliselt, ah ma ei oskagi kirjeldada, ülihästi maitsevad!

 Minu kaks sorti seitsmest on juba karbist läbi käinud. Selle kohta õnneks ei ütle traditsioon midagi, et kõik küpsised üheaegselt karbis peavad olema, nii et me saame küpsetatu kohe kähku ära süüa.
Teised prisked küpsised on pehmed Saksa Jõulupräänikud, nende retsepti panen ka varsti siia üles.