Suvel võtsin endale pähe, et paras aeg on proovida kuidas üks suitsuahi valmis meisterdada. Algus oli täitsa vahva, vaatad aga pilte ja uurid teiste kogemusi. Valmis ahju ostmine on hiiglama igav ja üsna kulukas ettevõtmine. Enamus iseehitajaid on teinud oma suitsuahjud "käepärasest materjalist" mida koduses majapidamises ikka leidub. Minul seda luksust ei ole, sest sellist asjanduse ajalugu lihtsalt EI OLE. No peaaegu mitte. mingi ports vanu korstna ja ahjukive oli tõepoolest olemas ja nendest sai laotud koldeosa. Interneti ahjudel olid uhked malmist ahjuuksed - minul oli võtta vaid vana pliidiuks. Vaevalt ma kunagi pliiti laduma hakkan, seega läks seesama kasutusse. Kolde peale läksid metallist armatuurivardad, sinna peale kerisekivid. Sealt edasi oli aeg puitu kasutada ja kohe õhkasin heameelest, sest puidust asjade meisterdamine on ikka käkitegu muu jama kõrval.
Kõigepealt valmis karkass, siis uks - minu esimene uks :-) Suitsukambri osa sai kaetud puidust laudadega ja väljapoole lõin peale vanad servamata lehiselaudade jäägid. Katusele leidsin just (peaaegu) paraja tüki plekki.
Ukse käepideme sain sealtsamast ojakaldas kasvavalt saarepuult. Kõige lõpuks pintseldasin kogu selle ilu linaõliga üle, isegi kivid ja ukse - nii igaks juhuks :-)
Stardikas - kõik mis suitsutamiseks vajalik, liha, puit ja kirves. Esmalt kuivade lepahalgudega tuli üles, ca 40 minutit võtab kuni kerisekivid saavad soojaks ja ahjus on püsiv temperatuur. Seejärel lähevad käiku tooremad lepad.Puid läheb ilmselgelt oluliselt rohkem, kui pildil näha.
Kuna iga suitsutamise kord on omamoodi katsetus veel, siis on kogused pisemad.
Kamaraosa on pealpool, et rasv kuumuse käes niisama raisku ei tilguks.
Mõned päevad on nüüd suitsulihadieet garanteeritud ;-) Üks idee on panna sel aastal jõululauale kaelakarbonaad, mis on eelnevalt suitsuahjust läbi käinud. Kuuldavasti ka pardirinnafilee on suitsutatuna imehea ja läheb kindlasti proovimisele. Seniks aga peab leppima sellega siin.
Kõigepealt valmis karkass, siis uks - minu esimene uks :-) Suitsukambri osa sai kaetud puidust laudadega ja väljapoole lõin peale vanad servamata lehiselaudade jäägid. Katusele leidsin just (peaaegu) paraja tüki plekki.
Ukse käepideme sain sealtsamast ojakaldas kasvavalt saarepuult. Kõige lõpuks pintseldasin kogu selle ilu linaõliga üle, isegi kivid ja ukse - nii igaks juhuks :-)
Selline see meie Gustav siis on
Liha suitsutamine ei ole iseenesest väga keeruline aga võtab ikkagi aega ja kõvasti katsetamist et leida see parim tulemus. Söömata pole veel ükski suutäis lihast jäänud.
Stardikas - kõik mis suitsutamiseks vajalik, liha, puit ja kirves. Esmalt kuivade lepahalgudega tuli üles, ca 40 minutit võtab kuni kerisekivid saavad soojaks ja ahjus on püsiv temperatuur. Seejärel lähevad käiku tooremad lepad.Puid läheb ilmselgelt oluliselt rohkem, kui pildil näha.
Kuna iga suitsutamise kord on omamoodi katsetus veel, siis on kogused pisemad.
Kamaraosa on pealpool, et rasv kuumuse käes niisama raisku ei tilguks.
Kaheksa tundi hiljem...
Mõned päevad on nüüd suitsulihadieet garanteeritud ;-) Üks idee on panna sel aastal jõululauale kaelakarbonaad, mis on eelnevalt suitsuahjust läbi käinud. Kuuldavasti ka pardirinnafilee on suitsutatuna imehea ja läheb kindlasti proovimisele. Seniks aga peab leppima sellega siin.
 |
