Baby bloomers

Vahepeal on üldse blogi meelest läinud, toimetan rohkem instagrammis kui @pofanne või @duplodonkus.
Proovisin hiljuti teha lapsele kergeid suvepükse. Lõige ja õpetus on siit blogist http://www.vivtra.no/2016/04/10/baby-bloomer-fremgangsmte-fra-str-80-86-92-98-104/ Tekst on küll norra keelne, aga minu meel3st olid pildid nii hästi igat astet kirjeldavad, et lugeda polegi vaja. Pükse võib treida kiiresti terve hunniku.
Ilusat suve jätku!

Jäägid: body

Sorisin oma jäägikastis ja tegin pojale uue body. Muster: Minikrea 11470.

Rinnapadjad

Imetamise ajal on ikka hea rinnahoidjasse kaitsvad padjakesed panna, eriti kui ilm tuuline või jahe on. Olin ühte rikutud villast aluspesu alles hoidnud ja nüüd saingi sellest midagi teha. Villasest pesust lõikasin ühe rinna jaoks 3 ketast (lillad), keha vastu olevale poolele lõikasin puuvillase jersey jääkidest ketta ning siis õmblesin servadest kokku. Proovisin natuke eri õmbluseid servade peal, kõige ilusam tulemus jääb tegelikult tavalise sirge õmblusega. Siksakkid jms jätab serva ikka natuke loperdama.
 Osad paarid tegin ka ainult puuvillasest jerseyst, ikka 3-4x kihid õmblesin kokku. Villase asemel võib ka nt froteed kasutada, on soe ja imab hästi.

Nii saab endale ka meigieemalduapatju teha.

Särgid ja body'd

Mu mehele meeldivad "lapsikute" mustritega särgid, õnneks olen ma enamuse särgiõmblusjääkidest alles hoidnud. Nüüd saab neid jääke ära kasutada ja minile riideid õmmelda.

Lapsele õmmeldud särk. Kõik lasteriiete mustrid on Ottobre Kids väljaannetest, nende suurused on suured, st kui H&M'st ostetud suurus 62 oli Martinile paras, siis Ottobre suurus 62-s oli veel arasjagu kasvuruumi.
Õppisin lasteriideid tehes ka trukkide paneku ära. Alguses oli pusimist. Kõige lihtsam on neid panna spetsiaalsete tangidega. Haamriga toksides liiguvad trukid teinekord viltu.

 Hanesärk isale

Hanebody'l lapsele jäi kangast tiba väheks, seepärast said varrukaotsad hallid. Body peal on õiged toonid.

 Janku-janku lühikeste käistega

Ja pikkadega.

Täiskasvanute Ottobrest hakkasin just välja lõikama hommikumantlit oma mehele.

Pikk vaikus

Pikk vaikus hakkab mööda saama, mul on jälle võimalik natuke käsitööd teha, kuigi beebi kõrvalt käib see väikeste harvade hoodena. Piltidega pole mul ka enam aega suurt jännata, varem tirisin ikka fotoaparaadi välja, nüüd on hea meel, kui on meeles telefoniga teha.

Tegin oma väikesele pojale mänguaedikusse pehmema küljealuse. Kasutasin oma puuvillaseid kangajääke, aga pärast oli karp ikka justkui sama täis, nagu polekski midagi õmmelnud.

Uus särk mehele

Tegin mõni nädal tagasi mehele uue pikkade käistega ... pluusi? T-särk see ju ei ole, aga tegelikult mitte ka pluus... Olen paar korda mehele tehtud T-särke ka näidanud, aga mitte kaugeltki kõiki. Tegelikult on tal juba enamus riidekapis olevatest t-särkidest ja pikakäiselistest minu tehtud. Esiteks meeldivad talle sellised naljakad mustrid, teiseks pidid isetehtud särgid palju pehmemad ja mõnusamad olema kui poe omad. Nüüd nägin oma netipoes jälle uusi loomadega jersey- kangaid müügil ja Finn soovib veel 2-3 paari pikakäiselisi juurde.

Lugemist, kuulamist ja vaatamist

Viimasel ajal pole olnud võimalust õmblusmasina taga istuda, küll aga tellisin endale veebruaris mõned raamatud. Mul pole just standardne keha ning iga kord endale midagi õmmeldes näen vaeva, et uut riideeset korralikult enda selga istuma saada. Olen loomulikult ka mõned asjad täitsa nässu keeranud. Igaühel on ju riideid ostes või õmmeldes mõned nõrgad kohad, millega alati arvestama peab. Minul on näiteks puusaosa paar numbrit ülaosast suurem, nii et kui mingi riideese keskkohast ja ülaosast paras on, siis ei lähe alaosa sisse või nööbid-lukk kinni. Pükste ostmine on peaaegu võimatu, kleitidega saan samuti ainult teatud mudeleid proovida, üleriietega on samuti alailma häda. Samas on ju nii palju ilusaid lõikeid saada, oskaks neid ainult õieti kohandada. Hetkel olen esimese raamatu lappamisega poolepeal (The Pattern Making Primer) ja olen ikka päris rahul. Neid raamatuid on võimalik amazon.com-ist tellida. Mul on veel paar head raamatut silma jäänud, ilmselt tellin aja jooksul need ka ära.

EDIT: Practical Pattern Making on poes tagasi, ma ei olnud raamatuga rahul. Aga ülejäänud kolme võin küll soojalt soovitada.

Olen päris palju ka Love to Sew podcaste kuulanud, seda soovitan soojalt ka teistele õmblushuvilistele. Sealt saab palju nippe ja soovitusi, lisaks on see lihtsalt üks mõnus lõõgastav kuulamine. Kes ei viitsi appe alla laadida, saab ka otse kodulehelt episoode kuulata, lisaks on iga episoodi juures palju linke ja viiteid mida ma aeg-ajalt läbi lappan. http://lovetosewpodcast.com/episodes-feed/ 

Kes aga tahab lugemise asemel rohkem youtubest ise vaadata, siis soovitaks sealt Melissa Watson’i / McCall patterns’i videosid vaadata. Melissa Watson seletab hästi põhjalikult, kuidas lõikeid (oma) mõõtudele ümber kohandada.

Õmblusniidist

Kui uue õmblusmasina ostsin, avastasin kui palju tundlikumad uued mudelid on. Kiire vahemärkusena olgu öeldud, et tahaks endale ühte masinat veel, vanemat mudelit, robustset ja lollikindlat, millega saaks paksemaid materjale õmmelda,

Esiteks koguneb uue masina alla tolm hulga lihtsamalt, nii et tasub ikka aeg-ajalt pooliplaat lahti kruvida, et siis masin jala alt tolmust puhtaks pintseldada. Teine oluline asi on niidi valik. Mul on emast hunnik niite jäänud, mida vana masin ilma protesteerimata ilusasti õmbles. Uus masin aga reageerib igasugustele sõlmekestele ja ebatasasustele palju kiiremini ning mõni niit katkes lausa iga 20 cm tagant. Nüüd kasutangi nüüd vanu odavaid suvalisi niite enamasti ainult käsitsi õmblemisel, õmblusmasina jaoks ostan hetkel Gütermanni niite. Leidsin netist ka poe kust neid niite  hulga soodsamalt saab, kui meie kohalikust õmbluspoest, see viimane märkus on siin rohkem minu säästliku hinge rõõmustamiseks.

 Nii et kui su masin palju streigib, niit katkeb, pisteid jääb vahele või/ja tolmu kogub, siis tasub nn.kvaliteetniiti proovida. Gütermann, Mettler, Aurifil, SuperiorThreads on mul silma jäänud, aga häid niiditootjaid on kindlasti veel. 

Vaim on valmis, kuid liha on nõder

Ostsin suvel mõned uued õmblemisajakirjad, lappasin läbi ja märkisin lipikutega ära, mida kõike teha tahaks, aga tegudeni pole veel jõudnud. Õmblemine pole kunagi mu suur lemmiktegevus olud, kõige rohkem meeldib ikka resultaat, kui midagi uut ja kobedat selga saab tõmmata. Õmblemise juures on kõige hullem lõigete ajamine ning nende kohandamine oma mõõtudele, ma pole kunagi päris kindel kas lõpptulemus tuleb paras või mitte.

Mobiilikotid, prillitoosid

Olen treinud paraja hunniku mobiilikotte, neid võib muidugi prillitoosina ka kasutada. Kasutasin paksemaid kangajääke ning tikkimisniitide viimaseid juppe.

Heal koeralapsel mitu aset

Meie koeral on mööda maja mitu magamisaset, kuigi ta enamasti siiski kõige parema meelega lösutab diivanil või voodis. Esimese aseme ostsime talle loomapoest. Suure ja kalli koeravoodi. Hiljem selgus, kui ebapraktiline see oli. Koeraase hakkab varem või hiljem haisema, aga pirakat poevoodit kuidagi pesta ei saanud. Masina jaoks liiga suur, katet ka eemaldata ei saanud et eraldi pesta. Lõpuks viskasime kogu kupatuse minema. Peale seda olen Duplole ise asemeid teinud vanadest tekkidest.
Kapis seisis kasutuna selline ilus lilleline vatitekk, mille lihtsalt pooleks lõikasin ning siis käsitisi kollase serva õmblesin. Duplol on nüüd 2 uut magamisaset ja mul kapis rohkem ruumi.

Suvine sikksakk-kleit

 Kuumade ilmade tõttu tegin endale käisteta suvekleidi. Lihtne lõige, aga uue asja õppisin ikka ära. Ülemine osa on nimelt kahekordne. Lugesin õmblemisjuhendit ja ei saanud üldse aru, kuidas kokku õmmelda. Lõpuks leidsin youtubest hea õpetuse, jagan seda ka siin.

Poekotid

 Koristasin natuke oma kangajääkide jalust ning tegin kohalikule loomakaitsele mõned poekotid loosimiseks.

Diivani värskendamine

Meie diivan oli suur, hall ja igav. Kuna meil on kodus loomaaed, siis olid kogu aeg ka kassi-ja koerakarvad näha, lisaks veel igasugused ilaplekid Duplo maiustuste järamisest, sest kõik väärtuslik kraam tuleb ju diivanile tassida. Vanade diivanikatete pesu oli paras katsumus. Esiteks käivad need hästi raskelt pealt ära ja jälle tagasi, teiseks pidime k6iki patju pesemise ajal peitma, et koer porolooni ära ei näriks või patjade sisu välja eri rebiks.
Uued istumiskatted on õmmeldud tumehallist teksariidest, need peaks kannatama nii koera kui ka tihedat pesu. Padjad pidin muidugi värvilised tegema.

 Minu kudumisnurk kus ma oma varrastega õhtuti nohistan.

Vahtralehe- ja pegasuse kleit

Nii kirjust kangast otsustasin hästi lihtsa ja sündsalt kurguni kinni kleidi teha. Lõikelehe peal oli kirjas EASY, aga kuklataguse lukuga oli pusserdamist küll. Aga eks harjutamine teeb meistriks.

Kui vahtralehekleiti kiidetakse sageli, siis roosat ükssarvikukleiti ei kommenteeri keegi. Ju siis on norrakate jaoks liiga üle võlli, kuigi ise armusin mustrisse kohe ära. Sama lõige, mis vahtralehekleidil. Mõlemad kangad on Jersey.

Ja lõpuks ka mina kaunilt poseerimas koeramänguasja ning helkurikorvi kõrval.

Uus kleit

Käisin paar kuud tagasi kangapoe lasteosakonnas ja ostsin endale kleidiriideid. Nüüd on varsti kõigist kleidid tehtud. Asi on nimelt selles, et mõtlesin enne mitte uusi kangaid juurde osta, kui "vanad" on ära kasutatud. Varsti on jälle Oslo poole asja ning näpud sügelevad uute kangaste järele. 

Mul on nii hea meel, et otsustasin sügisel omale mannekeeni osta. Seekord kinnitasin enne õmblema hakkamist rinnatüki nõeltega nuku külge et õiges kohas õieti kokku võtta ja see kleit istub rindade alt palju paremini, kui eelmine, ilma nuku abita õmmeldud kleit.
Küljetaskuid pole kahjuks pildi pealt hästi näha, aga see on mu lemmiklõige just taskute pärast.

Duplo esimene jakk

Meie Podenco Ibicenco on väga õhukese karvkattega, teen jahedaks ajaks ettevalmistusi. Ostsin viimati kangapoodi sattudes natuke erinevaid kangaid et siis meie neljajalgsele vihmajakk ja sügisene jakk õmmelda. Alustuseks proovisingi tuulekindlast softchellist jaki teha. Lõikeid mul polnud. Tuhnisin netis. Joonistasin alguses vanale kardinale umbes piirjooned, lõikasin kardinast jaki välja ja proovisin Duplo peal mitu korda järele enne, kui julgesin korraliku kanga kallale minna. Kui kõik krõpsud ja kummid külge said õmmeldud, selgus et oleks pidanud paar asja ikkagi teisiti tegema. Aga vihmakeepi tehes on mul vähemalt natuke rohkem julgust, mis siis et tuulejaki varsti uuesti tahan teha.
See kangas on iseenesest väga mõnus. Tuulekindel, natuke vett peab ka. Alumisel poolel on fliis. Ääri ei pea sikksakitama. Kunagi teen endale ka jaki samasugusest kangast. 

Peale väljalõikamist õmblesin esikäppade ava ümber nõrgemat sorti püksikummi. Sama püksikummi õmblesin ka tagumiku peale jääva serva alla, aga siis läks juba meelest pilti teha. 

Samuti õmblesin tagumiku pealt keskelt kokku, umbes nagu kleitidel rinnakiilu tehakse, märkisin selle sinise joonega. Teinekord on mul loodetavasti meeles rohkem pilte teha. Punased jutid tähistavad krõpsude asukohta, valged veel nelja kummi, mille jaki tagaküljele õmblesin, et kaelus paremini ja tihedamini istuks. 

Lõpetuseks triikisin refleksist välja lõigatud täpid jaki külge. Sadul pole minu õmmeldud, Duplo on valmis selle imeliku ja harjumatu imeasjaga uksest välja minema.

Roosa ja litritega

Leidsin kangapoest asja, mille nimi on Wondertape. Kahepoolne teip, mis pesus ära sulab. Nagu minu jaoks loodud, kes traageldada ei armasta. Proovisin ühe kaeluse peal järele. Juhendis seisis küll, et kasuta liimiriiet, aga minu meelest jäävad õmblused teinekord liiga paksud kui liimiriiet kasutada.

Pluus ise sai selline. Lõige on paariaasta tagusest Käsitööst, üks viimastest mida tellisin. Peale toimetaja vahetust on Käsitööd minu meelest jamaks läinud. Kõik on kuidagi väga takuriidest ja ugri-mugri, nagu oleks jälle 90-ndad. Sisukorrad olid ka "vanasti" paremad, sai kohe esimeselt lehelt ära vaadata, kas õige ajakiri on käes või mitte kui midagi uuesti otsisid.