Mobiilikotid, prillitoosid

Olen treinud paraja hunniku mobiilikotte, neid võib muidugi prillitoosina ka kasutada. Kasutasin paksemaid kangajääke ning tikkimisniitide viimaseid juppe.

Sussihooaeg ukse taga

Äi armastab mu vilditud susse, aga tema sussidega on sama lugu, nagu selle printsessiga, kes öösel salaja nugade peal tantsimas käis- augud on ruttu talla all. Ma olen talle varsti vist 10 paari kudunud, aga paari kuuga on jälle varvas ja kand tallast läbi.
Sain tasuta ühe vana nahktagi, millest uued tallad välja lõikasin, servad ära augutasin ning siis uuele sussipaarile alla õmblesin. Vaatame nüüd, kaua tal nende aukukandmisega aega läheb.

Heal koeralapsel mitu aset

Meie koeral on mööda maja mitu magamisaset, kuigi ta enamasti siiski kõige parema meelega lösutab diivanil või voodis. Esimese aseme ostsime talle loomapoest. Suure ja kalli koeravoodi. Hiljem selgus, kui ebapraktiline see oli. Koeraase hakkab varem või hiljem haisema, aga pirakat poevoodit kuidagi pesta ei saanud. Masina jaoks liiga suur, katet ka eemaldata ei saanud et eraldi pesta. Lõpuks viskasime kogu kupatuse minema. Peale seda olen Duplole ise asemeid teinud vanadest tekkidest.
Kapis seisis kasutuna selline ilus lilleline vatitekk, mille lihtsalt pooleks lõikasin ning siis käsitisi kollase serva õmblesin. Duplol on nüüd 2 uut magamisaset ja mul kapis rohkem ruumi.

Poekotid

 Koristasin natuke oma kangajääkide jalust ning tegin kohalikule loomakaitsele mõned poekotid loosimiseks.

Kampsunist padi

   

Kasutatud riiete pood on üks äraütlemata vahva allikas.  
Vahel ütleb mõni asi kõva häälega:"V Õ T A  M I N D  K A A S A !!!" 
Aga mida teha, kui kisendav kampsik on näiteks neli numbrit suurem????

Eks siis võib sellest näiteks padjakatte teha, 
et ilusat mustrilist kudumit kerele lähedal hoida 
ja ennast selle vastas soojendada.

Majasoku peapael

Vahepeal pole üldse arvutisse jõudnud nina pista. Isegi käsitöö jaoks pole eriti aega olnud. Kui üldse teleka ette olen maha istunud, siis olen ekraani jõllitanud väsinult ja käed rüpes. Aga nüüd tundub et elu on jälle rohkem igapäeva rööbastes.

Kui juuksed on sellised poolpikad nagu minul, siis on kodus olles on ikka hea karvad näo eest ära saada. Tegin endale paar peapaela t-särkidest üle jäänud riidetükkidest.
Lõika kaks 11x90 cm pikkust riba, lõika otsad koonusekujulised. Riba pikkus sõltub tegelikult riide venivusest, minu kasutatud õpetuses oli pikkuseks 95, aga see sai liiga pikk. Eks tasub oma pea ka enne üle mõõta. Lastele tasub nõksa lühemad teha, muidu on nagu jänesekõrvad.

õmble mõlemad tükid kokku, pahupool väljapoole. Jäta keskele 7 cm laiune ava, kust saad peapaela jälle õiget pidi keerata. Siis õmble ava käsitsi kokku.

Kui oled virgem kui mina, siis lase pressrauaga üle ka ning seo ümber pea sõlme.

Kõik on siin läbi mõeldud, juhuslikku pole midagi.

Grillikott

Iga kord Ikeasse sattudes ostame jälle kaupadele uue koti, sest eelmised on jälle läinud meelest kodust kaasa võtta. Kotid maksavad kõigest 5 nokki, aga mina neid ikka ära ei raatsi visata. Esiteks mõtlen optimistlikult, et järgmine kord võtame kaasa! Teiseks on kotid korralikud, suured ja lausa veekindlad. Kolmandaks ja kõige tähtsamaks mitteviskamise põhjuseks on kunagine ema ohe et kuhu kõik need plastikaatkotid saavad. Plastikut on kõik kohad täis ning see ei lagune kunagi ära.
Ühe koti taaskasutust võin nüüd uhkelt demonstreerida, poekotist sai "upside-down" grillikott. Lõikasin lihtsalt sangad maha ja venitasin ja vandusin õmblesin kotisuu äärde kaks ringi püksikummi.

Nüüd ei pea me, laiskvorstid, iga kord grilli katuse alla tassima kui vihmased ilmad on.

Kaisukass

Tegin kingituseks kaisukassi, või õigemini loomakaitsele loosimiseks. Kapis oli mul fliisijääke. Joonistasin vaba käega kassifiguuri fliisile ning lõikasin välja. Õmblesin siis kokku, jättes saba kohale ca.4 cm pikkuse ava. Keerasin kassi selle ava kaudu pahupidi (tegelikult küll õigetpidi). Toppisin mänguasja vatiini täis ja siis õmblesin ava kinni, õmmeldes sinna ka saba.

 Tikkisin peale silmad ja nina silmadeks leidsin ka läikivad nööbid.

Jõulutekk

Mul oli iidamast-aadamast kapis hunnik jõuluteemalisi kangaid mis kunagi ühe sõbranna käest sain. Kleiti just sellistest kangasest ei õmble. Tegin teki.

Aga enne kui tekist räägin, kirjutan oma lapitehnika "tarkuseterad":

• Pese kangad enne kasutamist läbi. Kangad tõmbavad peale pesu 3-14% kokku. Samuti võivad erksad kangad esimese pesu ajal värvi anda.
• Uuri enne kasutamist kangad läbi- trükivead, pleekunud kohad, augud? Isegi kangapoest ostetud uutel kangastel võivad defektid olla.
• Triigi peale igat õmblust. Siis satuvad nurgad ilusamalt kokku ning tulemus jääb korrektsem.
• Lõika servasid sirgeks peale ribade kokkuõmblemist. Sama põhjus mis eelmisel.
• Traagelda enne teppimist kokku. Nõelad libisevad välja kui suure kangaga mässata.

Minu tekk sai hästi paljudest erinevatest kangastest kokku õmmeldud, asja mõte oli ju kappi tühjendada ning uusi kangaid mitte juurde osta.
Vaheribade jaoks õmblesin alguses aja kokkuhoiu mõttes pikad ribad kokku. Triibuline riba on mu mehe vana triiksärk.

 Ning siis lõikasin sellest välja 5 cm laiused ribad.

Kui kõik tükid kokku olid käristatud, panin põrandale aluskülje (mille samuti juppidest kokku õmblesin) ning vatiini, siis kõige peale lapitükkidest poole. Vahet pole kui kõik tükid ühepikkused pole, peale teppimist on palju lihtsam välisservad ühesuguseks lõigata.

Käisin mitu korda käpuli tekist üle ja tegin sellele pikad paid seestpoolt väljapoole, et kihid võimalikult sirgelt üksteise peale saaks. Siis kinnitasin mitmest kohast nõeltega, enne kui traageldama hakkasin.

Traageldasin heegelniidiga. Jämedat värvilist niiti on pärast kergem jälle välja koukida ning see ei lähe samuti nii kergelt katki kui juhuslikult tekki vale nurga all venitama satub.

 Niimoodi risti-rästi ja suurte pistetega sain teki kokku traageldatud.

Peale traageldamist joonistasin tekstiilikriidiga teppimise kohad teki peale.

Seekord valisin masinaga teppimise ning nagu ette arvasin, siis 3 kihi õmblemisel tekkisid ikka alumise poole peale teinekord sellised ekstra voldid.

 Need arutasin jälle mõne sentimeetri pikkuselt lahti

 Ning õmblesin siis uuesti masina alt läbi. Trikk on selles, et õmblemise ajal tuleb siis kahe käega kangaid kahele poole venitada. Seal kus mul näpud on, seal on tegelikult käed ja õmblemise ajal surun kangast parasjagu pingule ristipidises suunas.

Niimoodi ristisuunas tasub tegelikult kogu teppimise aja õmmelda, samal ajal käega alt kontrollides ega volte ei tule. Eriti hoolikas tasub olla üleminekukohtades kus üks teping teisest üle jookseb.

Minu tekk sai niimodi tepitud:

Ja tagumine külg, nagu varem mainitud, sai samuti juppidest kokku õmmeldud.

Servad on samuti viimastest jääkidest õmmeldud.

 Nüüd jääb ainult loota, et mul jõulude ajal ka meeles on tekk kapist välja otsida.
Võiks arvata, et nüüd on mul kapis rohkem vaba ruumi, aga peab tunnistama, et käisin eelmisel nädalal kangapoes ja täiendasin varusid....

Teksatagumikukott

Kui ma paar nädalat tagasi teksapükstest padjakatet teha pusisin, siis oli veel energiat ka ühe koti jaoks, enne kui paksu materjali õmblemine ära tüütas. Kott läks kohalikule loomakaitsele loteriiauhinnaks.

Triiksärkidest laualina

Ei tea tõesti kedagi, kellele lapitehnika ei meeldi. Isegi kõige lihtsam lapitehnikas tekk tekitab sooja ja õdusa tunde. Pealegi meeldib mulle mõte kõik kuni vanade "kaltsudeni" ära kasutada.

Finn Olav koristas oma riidekappi ning ma panin mõned prügikasti minevad särgid pihta.
Alustuseks harjutasin laualina kallal. Algaja lapitöölisena teen palju lolle vigu. Näiteks lõikasin alguses kõik väikesed 7x7 tükid välja, selle asemel et mõned 7 cm laiused pikad ribad pikka külge pidi kokku õmmelda ning alles peale seda ruudud lõigata. Sedamoodi oleks palju aega kokku hoidnud ning nurgad oleksid ka puhtamad ja korrektsemad saanud. Kui pisikesi tükikesi kokku õmmelda, siis tahest tahtmata läheb mõni nurk pikapeale teisest natuke mööda.

Aga eks ma lohutasin end sellega, et oma vigadest õpitakse ja niimoodi pusserdamine on omamoodi teraapia...

Kui laualina piisavalt suur oli, siis panin alla voodri. Väikese asja peal on hea proovida, enne kui mõne suurema asja, näiteks teki kallale asun.

Raamatust enne lugesin, et lapitööga on nagu iga muu tehnikaga. Mõni ajab orjalikult näpuga rida ning hoiab reeglitest kokku, teine laseb fantaasial lennata ja läheneb loominguliselt. Mina otsustasin loomingulise lähenemise kasuks, vähemalt voodrivalikus. Vatiini asemel panin alla fliisi, siis polnud tagumist riiet vaja õmmelda.

Siis brodeerisin lihtsalt mööda õmbluseid sinise puuvillase tikkimisniidiga, enne kui servad külge õmblesin.
Et küljepaela õmblused paksud ei tuleks, tuleb pael niimoodi diagonaalis kokku õmmelda.

 Peale seda murdsin riba pooleks ja triikisin ära.

Siis õmblesin paela oma särkidest ja voodriga laualina külge. Kõige raskem on korrektseid nurkasid saada. Lihtsat nippi on eriti hea näha siin, joonistatud ja puha: http://blog.shopmartingale.com/quilting-sewing/put-an-end-to-ufos-with-quilt-finishing-smarts/
Peale ääreservade õmblemist oligi lina valmis.

 Ühed kõrvad hiilisid ka viimase pildi peale.

Ülejääkidest nikerdatud puidust kandik

Erinevates tegemistest jääb vahel ikka üht teist üle ja päris ahju ajada ei raatsi "head kraami". Nii ma siis vaatasin tõtt ühe liimpuitplaadi jupiga mis jäi ühele kapile lauaplaadi tegemisel üle. Peale mõningast kuklakratsimist tekkis mõte teha kandik. Hea suvel aiavahet joosta kohvitassi ja taldrikuga. Kuna se liimpuitplaadi tükk oli suuremast plaadist välja saetud, siis küljed ei olnud enam päris puhta lõikega - liimisin õhukesed liistud külgedele et veidi siledam üldmulje jääks. Tupsutasin heleda puiduvahaga üle - mis muide ajas laua turri. Enne sile olnud pind võttis peale puiduvahaga töötlemist vaevaks kõik pisikesed pinnud üles ajada. Paar tõmmet peeneteralise liivapaberiga lahendas selle mure. Kokku sai 3 kihti vahaga üle käidud.
Ehituspoest said uued käepidemed - pigem ilmselt sahtlitele mõeldud aga sobivad ka siia projekti väga hästi. Oluline asi käepidemeid valides on valida sellised, millest hiljem on ka võimalik mugavalt kinni võtta - mitte kahe sõrmega vaid ika korralikult st käepidemed ei tohiks olla liiga madalad.
Puidujääkide kastis oli mul veel vanad vineerijäägid, saagisin mõõtu ja liimisin need kandikule. Ja lisasin möödaminnes puidupõletiga mõned lehelaadsed ornamendid - ja siis läks sinna peale samuti 3 kihti puiduvaha.
Vaat selline asi siis saigi :-)