Poekotid

 Koristasin natuke oma kangajääkide jalust ning tegin kohalikule loomakaitsele mõned poekotid loosimiseks.

Grillikott

Iga kord Ikeasse sattudes ostame jälle kaupadele uue koti, sest eelmised on jälle läinud meelest kodust kaasa võtta. Kotid maksavad kõigest 5 nokki, aga mina neid ikka ära ei raatsi visata. Esiteks mõtlen optimistlikult, et järgmine kord võtame kaasa! Teiseks on kotid korralikud, suured ja lausa veekindlad. Kolmandaks ja kõige tähtsamaks mitteviskamise põhjuseks on kunagine ema ohe et kuhu kõik need plastikaatkotid saavad. Plastikut on kõik kohad täis ning see ei lagune kunagi ära.
Ühe koti taaskasutust võin nüüd uhkelt demonstreerida, poekotist sai "upside-down" grillikott. Lõikasin lihtsalt sangad maha ja venitasin ja vandusin õmblesin kotisuu äärde kaks ringi püksikummi.

Nüüd ei pea me, laiskvorstid, iga kord grilli katuse alla tassima kui vihmased ilmad on.

Teksatagumikukott

Kui ma paar nädalat tagasi teksapükstest padjakatet teha pusisin, siis oli veel energiat ka ühe koti jaoks, enne kui paksu materjali õmblemine ära tüütas. Kott läks kohalikule loomakaitsele loteriiauhinnaks.

Poekotivabrik

Paar nädalat tagasi tirisin jälle oma õmblusmasina välja ning otsustasin oma tekstiilihunnikut vähendada. Üks sõbranna "pärandas" mulle mõni aasta tagasi kaks suurt kotitäit kangaid, enamuse saatsin edasi järgmisele sõbrannale, kuid päris palju jäi mulle siiski endale ka. Tegin kohe mitu poekotti, kõik ei ole isegi piltide peale saanud. Osad kotid said voodriga, teised ilma. Taskuga kott (kohe esimesel pildil) sai tasku kunagi täikalt ostetud tikitud diivanipadjast. Roosid on jälle kunagi ammu Abakhanist ostetud. Kottide õlapaelad on seest liimiriidega tugevamaks tehtud. Mõned kotid jätsin endale, mõned said kingitusteks tehtud ning mõned andsin kohalikule Loomakaitsele väljaloosimiseks.

 Kottide tegemine on lihtne, pealegi saab üsna väikesed jupid ära kasutada ning erinevaid kangaid kombineerida, tuleb ainult fantaasial lasta lennata.

Kosmeetikakott, reisitasku, pinal - mida parasjagu tarvis on

Facebookis jagas üks käsitööhuviline lahkelt linki http://home5-1.sfglobe.com/2015/05/01/kRj/?src=fbfan_41115 kuidas lihtsalt ja kiiresti erinevaid kotikesi õmmelda. Liimimine tundus mulle natuke kahtlane, kui kaua liimitud tekstiil ikka vastu peab. Nii et minu kotid on õmmeldud. Esimese koti õmblesin ühekordse, mis jäi minu meelest liiga liru. Mina õmblesin hoopis topeltpika riba vastasotsad kokku ja triikisin ära.

Siis keerasin tekstiili teist pidi ning triikisin uuesti ära. Õmblus jääb lõpuks koti siseküljele ning mitte just täpselt keskele. Juhul kui alumiste nurkadega edasi vigurdada tahab (vaata videot), siis ei pea paksu õmbluskohaga jändama.

Kinnitasin luku enne õmblemist nõeltega kinni. Liiga pika luku lõikasin lihtsalt lühemaks ning õmblesin otsast kinni, et lukk lahti ei vajuks.

Enne küljeõmbluste kinni õmblemist tasub lukk lahti teha, muidu on pärast kena kott küll, kuid tagurpidi ja kinnise lukuga.

Kui kott juba valmis on, siis võib ka natuke kaunistada.

Mehe vanaema käest sain kevadel hunniku vanu kangaid, see must-valge võlus mind kohe ära, 80-ndad ja kivipesu tulid meelde.

Poekotid

Kuna õmblusmasin juba välja on tiritud, siis tegin nädalavahetusel kohe mitu poekotti, paar tükki endale, ülejäänud loomakaitsele loosivõitudeks. Punaste paeltega ning lillade lilledega kotid on tehtud vanadest kardinatest. Punaste paeltega kotile läksid isegi kardinarõngad kasutusse. See kott sai ka "korralikum" - sees on vooder, külje peal ja põhjas laiendusriba ja puha. Ülejäänud poekotid on lihtsamad ning koti peale kulub ehk kokku  tunnike, kui kaasa arvata detailide kallal nokitsemine.

Leivakott ja poekott

Peale lõngakastide tühjendan ka oma tekstiilijääke.
Minu mehele meeldib leiba käteräti sees hoida, et leib ära ei kuivaks. Tegin talle lõpuks leivakoti, mille peale ta esimene kommentaar oli "...nii roosa...", kuigi kott on vähemalt sama palju sinine. Igatahes on köögikapi peal nüüd palju vähem leivapuru ning leivakoti võib söögikordade vahepeal konksu otsa ootama riputada.

Kuna õmblusmasin juba välja sai tassitud ning hoog oli sees, siis treisin mõned poekotid ka. Esialgu on pilt tehtud ainult ühest. Teised variandid on vähe mehisemates toonides. Kui juba leivakott oli "liiga roosa", siis ta vabatahtlikult uksest välja küll sellise kotiga ei läheks.