Majasoku peapael

Vahepeal pole üldse arvutisse jõudnud nina pista. Isegi käsitöö jaoks pole eriti aega olnud. Kui üldse teleka ette olen maha istunud, siis olen ekraani jõllitanud väsinult ja käed rüpes. Aga nüüd tundub et elu on jälle rohkem igapäeva rööbastes.

Kui juuksed on sellised poolpikad nagu minul, siis on kodus olles on ikka hea karvad näo eest ära saada. Tegin endale paar peapaela t-särkidest üle jäänud riidetükkidest.
Lõika kaks 11x90 cm pikkust riba, lõika otsad koonusekujulised. Riba pikkus sõltub tegelikult riide venivusest, minu kasutatud õpetuses oli pikkuseks 95, aga see sai liiga pikk. Eks tasub oma pea ka enne üle mõõta. Lastele tasub nõksa lühemad teha, muidu on nagu jänesekõrvad.

õmble mõlemad tükid kokku, pahupool väljapoole. Jäta keskele 7 cm laiune ava, kust saad peapaela jälle õiget pidi keerata. Siis õmble ava käsitsi kokku.

Kui oled virgem kui mina, siis lase pressrauaga üle ka ning seo ümber pea sõlme.

Kõik on siin läbi mõeldud, juhuslikku pole midagi.

Töös olev jalgrada

 Enne kui lumi maha tuli, jõudsin tsemendist mõned jalgteekivid valada. Kogusin kokku kõik parajas suuruses plastikust anumad, millest kahju polnud ei määrida ega ka kahju, kui mõni neist juhuslikult katki peaks minema. Märkisin veekindla vildikaga kõikide külje peale 7 cm et teaksin enam-vähem ühepaksused kettad valada. Varusin veel mõned kilekotid mis lahti lõikasin, toiduõli, käte kaitsmiseks kindad, tsementi, vett ja umbrohusest aianurgast paar suuremat lehte. Korraga oli kasutuses kaks keskmist kaussi, kaks pisikest ämbrit ning üks suurem ämber.
Kõigepealt tegin kilekotid natuke õliseks ning laotasin siis anumate põhja nii et nad enam-vähem ka servad ära kataks. Siis panin paari poti põhja lehed ning segasin tsemendi valmis. Peale seda tuli ainult potid-plänikud vajaliku kõrguseni ära täita ja garaazhi kuivama tõsta.

Peale 3-4 päevast ootamist kopsisin oma uued kivid anumatest välja. Kile eemaldamine polnud mingi probleem, Taimelehed tulid ka lihtsalt ära. Kui miski siiski veel hästi ära ei taha tulla, tuleb ainult taimel lasta ilusasti ära kuivada, siis koorub see ise maha.

Kevadel valan veel kivisid juurde ning siis kaevan lillelabidaga parajad augud et jalutusrada oleks muruga ühel tasandil.

Nipet-näpet suusahooaja lõpuks

Kinnastega on juba palav käia, ilma jälle teinekord natuke külm. Kudusin ja vanutasin endale poolkindad.

Sama lugu on mütsiga- palav, aga ilma nagu ka natuke külm. Kudusin siis peapaela. Pildi pealt näha hästi pole, aga kukla pealt on kootud kaarega, et paremini istuks.

Ning lõpuks treisin terve hunniku siin väga populaarseid asju mida kutsutakse küll tuubimütsiks, torumütsiks, küll buffiks. See on põhimõtteliselt üks pikk soolikas venivast materjalist, kaela ümber alumiseks osaks kasutasin ka fliisi et soojem oleks. Buffi saab ka kokku voltida ning peapaelana kanda. Mina kannan seda tihtipeale lihtsalt ümber kaela kui kõndimas käin, siis on hea ümber pea tõmmata kui jahe hakkab. Niimoodi üle pea kui pildi peal, kannan buffi kiivri all mäel suusatamas käies. Boonusena surub pingul materjal silmade alla hurmavad lotid.

Kasutama peaks materjali, mida norra keeles jersey-ks kutsutakse, mingit sorti veniv puuvillane peaks see olema. Peaasi, et pea ümber soe tunduks, mitte õues tuule käes külmaks läheks, ning et parasjagu veniks.