Mobiilikotid, prillitoosid

Olen treinud paraja hunniku mobiilikotte, neid võib muidugi prillitoosina ka kasutada. Kasutasin paksemaid kangajääke ning tikkimisniitide viimaseid juppe.

Poolik asi- kassipadi

Olen mõnda aega vaadanud et praegu on "popp" pere, lemmikloomade jms piltide tikkimine ja hakkasid endal ka näpud sügelema. Ei mäletagi, millal viimati tikkisin. Proovisin erinevaid saite, aga jäin pidama Pixel-Stitch.net -i peal. Laadisin kassipildi üles ja isegi niidinumbrid olid juba ette antud. 

Minu tikkimise suurus on 120x117 ristpistet, kokku 37 värvi. Seda saab ka ise valida, kas veel suuremat, väiksemat, rohkem või vähem värve. Taustaks valisin ise teised värvid, aga muidu pean ikka plaanist kinni. Pool patja veel tikkida.

Pidin leidma ka viisi, kuidas niidid sassi ei läheks.

Roosa ja litritega

Leidsin kangapoest asja, mille nimi on Wondertape. Kahepoolne teip, mis pesus ära sulab. Nagu minu jaoks loodud, kes traageldada ei armasta. Proovisin ühe kaeluse peal järele. Juhendis seisis küll, et kasuta liimiriiet, aga minu meelest jäävad õmblused teinekord liiga paksud kui liimiriiet kasutada.

Pluus ise sai selline. Lõige on paariaasta tagusest Käsitööst, üks viimastest mida tellisin. Peale toimetaja vahetust on Käsitööd minu meelest jamaks läinud. Kõik on kuidagi väga takuriidest ja ugri-mugri, nagu oleks jälle 90-ndad. Sisukorrad olid ka "vanasti" paremad, sai kohe esimeselt lehelt ära vaadata, kas õige ajakiri on käes või mitte kui midagi uuesti otsisid.

Uneprillid mustade ööde austajatele

Kahekordsete uneprillide sisekülg on välja lõigatud pehmest mustast fliisist. Pealmise külje peale tikitud silmad on vaba käega tehtud, silmamunad kunagi kangapoest ostetud. Kantpael on ka laisa inimesena kangapoest ostetud, pea taha käib kummipael. Õmblemine käis suhteliselt kähku, kuigi kaunistamine oli ikka kõige lõbusam osa.

Pleedi uuenduskuur ja istumisalused

Eelmisel kevadel leidsin täikalt suure villase teki, millel ühel pool servas oli plärakas, mis pesus välja ei läinud. Tekk ootas oma aega ja võttis riiulil ruumi 12 kuud. Kuna tekk oli niigi ebanormaalselt pikk, siis lõikasin selle väiksemaks ja äärestasin käsitsi ära. Väike tikand ka peale ning saame nüüd endale uue mõnusa pleedi diivanil lösutades peale tõmmata.

 Äralõigatud osa oli aga niipalju suur, et mina muidugi ära ei raatsinud visata. Lõikasin hoopis kahekordsed ristkülikud, tikkisin igaühele pildi peale- inglitega ühele, suusataja teisele ning öökullid pere kolmandale liikmele, et talvel suusatamas käies ja pausi tehes hea istumise alla oleks panna.

 Ja kuna ikkagi veel jäi jupike villast üle, tegin ühe väikese mati ka annetuseks meie kohalikule loomakaitsele, saab loteriivõiduks kasutada.

Kosmeetikakott, reisitasku, pinal - mida parasjagu tarvis on

Facebookis jagas üks käsitööhuviline lahkelt linki http://home5-1.sfglobe.com/2015/05/01/kRj/?src=fbfan_41115 kuidas lihtsalt ja kiiresti erinevaid kotikesi õmmelda. Liimimine tundus mulle natuke kahtlane, kui kaua liimitud tekstiil ikka vastu peab. Nii et minu kotid on õmmeldud. Esimese koti õmblesin ühekordse, mis jäi minu meelest liiga liru. Mina õmblesin hoopis topeltpika riba vastasotsad kokku ja triikisin ära.

Siis keerasin tekstiili teist pidi ning triikisin uuesti ära. Õmblus jääb lõpuks koti siseküljele ning mitte just täpselt keskele. Juhul kui alumiste nurkadega edasi vigurdada tahab (vaata videot), siis ei pea paksu õmbluskohaga jändama.

Kinnitasin luku enne õmblemist nõeltega kinni. Liiga pika luku lõikasin lihtsalt lühemaks ning õmblesin otsast kinni, et lukk lahti ei vajuks.

Enne küljeõmbluste kinni õmblemist tasub lukk lahti teha, muidu on pärast kena kott küll, kuid tagurpidi ja kinnise lukuga.

Kui kott juba valmis on, siis võib ka natuke kaunistada.

Mehe vanaema käest sain kevadel hunniku vanu kangaid, see must-valge võlus mind kohe ära, 80-ndad ja kivipesu tulid meelde.

Võõrad suled

Seekord näitan võõrast kraami. Käisin paar nädalat tagasi Maihaugeni vabaõhumuuseumis, mis on Norra jaoks sama tähtis kui Rocca Al Mare vabaõhumuuseum Eestile. Klõpsutasin paaris majas ka pilte, küll mitte interjöörist vaid hoopis naiste käsitööst. Esimesed kaks pilti on 1900-alguse majast, esimese maailmasõja päevilt.

Viimased kolm pilti on 1890-ndatest aastatest pärit apteekri maja eluruumidest. Esimesed kaks patja on pärlitikandis, pärleid kahjuks pole pildi pealt nii hästi näha, aga patja oli hästi mõnus katsuda.

Viimane padi on samuti 1890-ndate majast. Peent käsitööd vaadates arutasime sõbranna ja muuseumitöötajaga, kuidas vanasti ehiti patja aastateks. Sellised ümmargused padjaklubipadjad on vist jälle popid, hiljem jäid ühest sisustuspoest silma sarnased lihtsustatud ümmargused padjad.