Minimütsid, -sokid ja käpikud

Nüüd midagi, mis on mu südamele väga lähedal. Meie linna haigla kuulutab aeg-ajalt, et vajatakse enneaegselt sündinud lastele pehmeid kudumeid, et pisikestel käed-jalad ning pea soojas hoida. Otsisin oma jäägikotist pehmeid puuvillaseid lõngajääke ning asusin kuduma. Isegi need minimõõdus asjad on mõnele lapsele siiski veel suured, kui järgmisel nädalal haiglasse lähen kudumeid üle andma, küsin järele kas veel väiksemaid ka tahetakse. Kui teil ka kodus tuli tahtmine niimoodi kõige nõrgemaid aidata, siis saab kindlasti kohalikust sünnitusosakonnast järgi küsida, kas vajatakse kudumeid. Enneaegne sünnitus tuleb ikka ootamatult ning pole selleks keegi ette valmistunud.

Käpad tuleb soojas hoida

Näitan nädala noosi.

Esimest paari kutsun ma pätikinnasteks. Need on kootud mu elukaaslasele. Et klapp pealt ära võttes ei laperdaks, õmblesin kinda külge kaks trukki, suurem suure klapi jaoks, väiksem pöidlale.

Teised kindad on kootud loomakaitse jõululaada jaoks, mis on küll enam-vähem 11 kuu pärast, aga pole ju paha varakult valmis olla. Muster on raamatust Eesti kindakirjad (E.Lutsepp, I.Tammis) lk.65. Tasub tähele panna et mustris on kaks trükiviga.

Säärised on kootud lõnga jääkidest, neid ma kavatsen kanda lühikeste talvesaabaste peal et sääred ei külmetaks.

 

Jalad soojaks

 Alumine sokk on hea lõngajääkide kasutamiseks, triibu kudumine läheb ju ka igavaks.