Enne kui lumi maha tuli, jõudsin tsemendist mõned jalgteekivid valada. Kogusin kokku kõik parajas suuruses plastikust anumad, millest kahju polnud ei määrida ega ka kahju, kui mõni neist juhuslikult katki peaks minema. Märkisin veekindla vildikaga kõikide külje peale 7 cm et teaksin enam-vähem ühepaksused kettad valada. Varusin veel mõned kilekotid mis lahti lõikasin, toiduõli, käte kaitsmiseks kindad, tsementi, vett ja umbrohusest aianurgast paar suuremat lehte. Korraga oli kasutuses kaks keskmist kaussi, kaks pisikest ämbrit ning üks suurem ämber.
Kõigepealt tegin kilekotid natuke õliseks ning laotasin siis anumate põhja nii et nad enam-vähem ka servad ära kataks. Siis panin paari poti põhja lehed ning segasin tsemendi valmis. Peale seda tuli ainult potid-plänikud vajaliku kõrguseni ära täita ja garaazhi kuivama tõsta.
Peale 3-4 päevast ootamist kopsisin oma uued kivid anumatest välja. Kile eemaldamine polnud mingi probleem, Taimelehed tulid ka lihtsalt ära. Kui miski siiski veel hästi ära ei taha tulla, tuleb ainult taimel lasta ilusasti ära kuivada, siis koorub see ise maha.
Kevadel valan veel kivisid juurde ning siis kaevan lillelabidaga parajad augud et jalutusrada oleks muruga ühel tasandil.
