Jäägid: body

Sorisin oma jäägikastis ja tegin pojale uue body. Muster: Minikrea 11470.

Rinnapadjad

Imetamise ajal on ikka hea rinnahoidjasse kaitsvad padjakesed panna, eriti kui ilm tuuline või jahe on. Olin ühte rikutud villast aluspesu alles hoidnud ja nüüd saingi sellest midagi teha. Villasest pesust lõikasin ühe rinna jaoks 3 ketast (lillad), keha vastu olevale poolele lõikasin puuvillase jersey jääkidest ketta ning siis õmblesin servadest kokku. Proovisin natuke eri õmbluseid servade peal, kõige ilusam tulemus jääb tegelikult tavalise sirge õmblusega. Siksakkid jms jätab serva ikka natuke loperdama.
 Osad paarid tegin ka ainult puuvillasest jerseyst, ikka 3-4x kihid õmblesin kokku. Villase asemel võib ka nt froteed kasutada, on soe ja imab hästi.

Nii saab endale ka meigieemalduapatju teha.

Särgid ja body'd

Mu mehele meeldivad "lapsikute" mustritega särgid, õnneks olen ma enamuse särgiõmblusjääkidest alles hoidnud. Nüüd saab neid jääke ära kasutada ja minile riideid õmmelda.

Lapsele õmmeldud särk. Kõik lasteriiete mustrid on Ottobre Kids väljaannetest, nende suurused on suured, st kui H&M'st ostetud suurus 62 oli Martinile paras, siis Ottobre suurus 62-s oli veel arasjagu kasvuruumi.
Õppisin lasteriideid tehes ka trukkide paneku ära. Alguses oli pusimist. Kõige lihtsam on neid panna spetsiaalsete tangidega. Haamriga toksides liiguvad trukid teinekord viltu.

 Hanesärk isale

Hanebody'l lapsele jäi kangast tiba väheks, seepärast said varrukaotsad hallid. Body peal on õiged toonid.

 Janku-janku lühikeste käistega

Ja pikkadega.

Täiskasvanute Ottobrest hakkasin just välja lõikama hommikumantlit oma mehele.

Pikk vaikus

Pikk vaikus hakkab mööda saama, mul on jälle võimalik natuke käsitööd teha, kuigi beebi kõrvalt käib see väikeste harvade hoodena. Piltidega pole mul ka enam aega suurt jännata, varem tirisin ikka fotoaparaadi välja, nüüd on hea meel, kui on meeles telefoniga teha.

Tegin oma väikesele pojale mänguaedikusse pehmema küljealuse. Kasutasin oma puuvillaseid kangajääke, aga pärast oli karp ikka justkui sama täis, nagu polekski midagi õmmelnud.

Titatekk

 Mulle ikka millegipärast meeldivad kõige rohkem lihtsad ruutudest lapitekid. Siin on üks titatekk hiliskevadisele lapsele.

Kõigile kolmele

Vanemale õepojale on lapitekk tehtud, nüüd tuleb ka kahele nooremale omad tekid teha. Sisemised väikesed ruudud on erinevatest jääkidest - triiksärgid, vana padjapüür, jäägid teistest lapitehnikatest jne. 5x5 cm ruudud on käsitisi kokku õmmeldud ning siis jälle ribad omavahel käsitisi kokku õmmeldud.  Kuna enne olemasolevate õmblustega ristuvate uute õmbluste tegemist peab alati tööd triikima, siis oli triikimist päris palju. Siniste vaheribade jaoks julgesin juba masinat kasutada, suuri tükke on lihtsam nurkapidi kohtuma panna saada.
Umbes poole teki jagu peaks mul ruute juba jaguma.

Et tagumik kangeks ei jääks

Treisin söögilaua pingile kolm istumisalust . Varem on pingil olnud ainult tekk kus kassid peal magasid ning iga kord kui vanaemad külas käisid, käis teki pärast tihe rebimine ning pärast on võidumehel tagumik kassikarvane. Nüüd on mõlemale vanaemale oma padi, kolmas on kassidele. Patjade kollane on diivanipatjade jääkidest, ruuduline on vana meestesärk ning ülejäänud on jõululaualina õmblemisest jäänud jäägid.

Kaks kevadist linikut

Esimene linik käib kapi peale kohvitassi ja lillepoti alla. Teine on diivanilauale. Peab ütlema, et aplikatsiooniga töötamine oli väga lõõgastav. Et väljalõigatud motiivid paigal püsiks, oli mul ostetud aplikatsioonide jaoks mõeldud liimipaberit, mis pesus välja läheb. Kõige pealt kleepisin sinna riide millest aplikatsiooni välja lõikasin, seejärel kinnitasin selle kuuma triikrauaga taustatekstiili külge.

Jõululauale

 Viimasel ajal on kudumine kuidagi ripakile jäänud ning selle asemel istun rohkem õmblusmasina taga. Kuna kleite juba nagu kapis jagub, siis olen lapitehnikaga mänginud. Proovisin esimest korda riidejääkidest tähekesi teha. Tegin aluslinikud, et kallid külalised mu uut laualina kohe kastmega ära ei määriks.

Mesimummiseelik

Ostsin hiljuti...või noh, paar kuud tagasi mesilastega nunnut riiet, millest mõtlesin mehele suvise särgi teha. Ta otsustas, et tahab lühikesi käiseid, st. riiet jäi üle. Tegin ülejääkidest seeliku. Iseenesest ilmselgelt mitte kõige targem plaan kõigepealt jäägid ära kasutada ning siis alles väljalõigatud särk kokku õmmelda, aga mis teha kui näpud sügelesid.
Sellise seeliku õmblemine on lihtne. Ma õmblesin ristküliku kujulise riidetüki ühest servast kokku ning siis õmblesin ülemisse serva kolm tunnelit kummi jaoks. Kummiga oli natuke pusserdamist, jagan teiega youtube linki kus seletatakse erinevate variantide õmblemist kummiga: https://www.youtube.com/watch?v=y1ZD88zs6eU&list=PLozhEEL_eTzXDdjV4vwbcRLxG7Z895t_1&t=0s&index=7
Ma olen üldse avastanud, et kui sa õmblemisega (või muu käsitööga) jänni jääd, mine youtube ja toksi otsingusse, varem või hiljem leiad endale sobiva seletava video. Ja mis on veel parem seletamise viis, kui video? Muudkui vajuta pausile ning käivita uuesti, just nagu sulle sobib.

Uus omanik jäi igatahes seelikuga väga rahule, ülejäänud nädalavahetuse käiski sama seelikuga, mis tegi rätsepa südame soojaks💓

Junnikott

Vahest on ikka raske midagi ilustada. Õmmeldud kott ongi junnikottide jaoks. Koeraga linnapeal jalutades on ikka vaja julgad kokku korjata.

Vaja on paksemat riiet mis servadest kergelt narmendama ei hakka. Paraja pikkusega lukku.

 Kardinarõngast, jupikest tugevat paela ja karabiinikonksu, millega pärast saab kotikese jalutusrihma külge panna.

 Kõigepealt õmblesin luku paika, siis tagumise külje kokku. Joonistasin kriidiga kardinarõnga jaoks augu ning lõikasin välja. Seejärel vajutasin kardinarõnga kaks poolt kokku. Kõige viimasena õmblesin üla-ja alaserva kokku ja keerasin siis koti jälle õigetpidi.

Majasoku peapael

Vahepeal pole üldse arvutisse jõudnud nina pista. Isegi käsitöö jaoks pole eriti aega olnud. Kui üldse teleka ette olen maha istunud, siis olen ekraani jõllitanud väsinult ja käed rüpes. Aga nüüd tundub et elu on jälle rohkem igapäeva rööbastes.

Kui juuksed on sellised poolpikad nagu minul, siis on kodus olles on ikka hea karvad näo eest ära saada. Tegin endale paar peapaela t-särkidest üle jäänud riidetükkidest.
Lõika kaks 11x90 cm pikkust riba, lõika otsad koonusekujulised. Riba pikkus sõltub tegelikult riide venivusest, minu kasutatud õpetuses oli pikkuseks 95, aga see sai liiga pikk. Eks tasub oma pea ka enne üle mõõta. Lastele tasub nõksa lühemad teha, muidu on nagu jänesekõrvad.

õmble mõlemad tükid kokku, pahupool väljapoole. Jäta keskele 7 cm laiune ava, kust saad peapaela jälle õiget pidi keerata. Siis õmble ava käsitsi kokku.

Kui oled virgem kui mina, siis lase pressrauaga üle ka ning seo ümber pea sõlme.

Kõik on siin läbi mõeldud, juhuslikku pole midagi.