Lugemist, kuulamist ja vaatamist

Viimasel ajal pole olnud võimalust õmblusmasina taga istuda, küll aga tellisin endale veebruaris mõned raamatud. Mul pole just standardne keha ning iga kord endale midagi õmmeldes näen vaeva, et uut riideeset korralikult enda selga istuma saada. Olen loomulikult ka mõned asjad täitsa nässu keeranud. Igaühel on ju riideid ostes või õmmeldes mõned nõrgad kohad, millega alati arvestama peab. Minul on näiteks puusaosa paar numbrit ülaosast suurem, nii et kui mingi riideese keskkohast ja ülaosast paras on, siis ei lähe alaosa sisse või nööbid-lukk kinni. Pükste ostmine on peaaegu võimatu, kleitidega saan samuti ainult teatud mudeleid proovida, üleriietega on samuti alailma häda. Samas on ju nii palju ilusaid lõikeid saada, oskaks neid ainult õieti kohandada. Hetkel olen esimese raamatu lappamisega poolepeal (The Pattern Making Primer) ja olen ikka päris rahul. Neid raamatuid on võimalik amazon.com-ist tellida. Mul on veel paar head raamatut silma jäänud, ilmselt tellin aja jooksul need ka ära.

EDIT: Practical Pattern Making on poes tagasi, ma ei olnud raamatuga rahul. Aga ülejäänud kolme võin küll soojalt soovitada.

Olen päris palju ka Love to Sew podcaste kuulanud, seda soovitan soojalt ka teistele õmblushuvilistele. Sealt saab palju nippe ja soovitusi, lisaks on see lihtsalt üks mõnus lõõgastav kuulamine. Kes ei viitsi appe alla laadida, saab ka otse kodulehelt episoode kuulata, lisaks on iga episoodi juures palju linke ja viiteid mida ma aeg-ajalt läbi lappan. http://lovetosewpodcast.com/episodes-feed/ 

Kes aga tahab lugemise asemel rohkem youtubest ise vaadata, siis soovitaks sealt Melissa Watson’i / McCall patterns’i videosid vaadata. Melissa Watson seletab hästi põhjalikult, kuidas lõikeid (oma) mõõtudele ümber kohandada.

Õmblusniidist

Kui uue õmblusmasina ostsin, avastasin kui palju tundlikumad uued mudelid on. Kiire vahemärkusena olgu öeldud, et tahaks endale ühte masinat veel, vanemat mudelit, robustset ja lollikindlat, millega saaks paksemaid materjale õmmelda,

Esiteks koguneb uue masina alla tolm hulga lihtsamalt, nii et tasub ikka aeg-ajalt pooliplaat lahti kruvida, et siis masin jala alt tolmust puhtaks pintseldada. Teine oluline asi on niidi valik. Mul on emast hunnik niite jäänud, mida vana masin ilma protesteerimata ilusasti õmbles. Uus masin aga reageerib igasugustele sõlmekestele ja ebatasasustele palju kiiremini ning mõni niit katkes lausa iga 20 cm tagant. Nüüd kasutangi nüüd vanu odavaid suvalisi niite enamasti ainult käsitsi õmblemisel, õmblusmasina jaoks ostan hetkel Gütermanni niite. Leidsin netist ka poe kust neid niite  hulga soodsamalt saab, kui meie kohalikust õmbluspoest, see viimane märkus on siin rohkem minu säästliku hinge rõõmustamiseks.

 Nii et kui su masin palju streigib, niit katkeb, pisteid jääb vahele või/ja tolmu kogub, siis tasub nn.kvaliteetniiti proovida. Gütermann, Mettler, Aurifil, SuperiorThreads on mul silma jäänud, aga häid niiditootjaid on kindlasti veel. 

Esimene jõulukink on valmis

Umbes 100 aastat tagasi hakkasin kõige vanemale õepojale tekki tegema. Ta oli siis umbes 6.aastane,

 Tekk sai peaaegu valmis ning rändas siis koos minuga sinna ja tänna 20.aasta ringis, kuni ma nüüd lõpuks end kokku võtsin ja teki kokku monteerisin. Tekk läheb järgmisse jõulukotti.

Kokku monteerimine ongi minu meelest kõige hullem. Pane niipalju nõelu nagu tahad, ikka liiguvad riidekihid õmblemise käigus viltu. Lapiteki ja tagumise riide vahel on veel kiht vatiini, st 3 kihti mis lõpuks igaüks omale poole viltu vajuvad...
Sel aastal avastasin spetsiaalse imejala mis õmblusmasinaga kaasa käib, inglise keeles on selle nimi WALKING FOOT

ning sellega õmmeldes on kihid üllatavalt stabiilsed ning õmblemine käib valutult.

 Tekis on omajagu retrotekstiile 90ndate stiilis.

Suusakrõpsud

Lihtne kinnitusviis suuskadele või millelegi muule, tuleb ainult fantaasial lennata lasta. Laiale kummipaelale õmblesin külge krõpsud. Tuleb ainult meeles pidada, et krõpsud peab kummipaela külge kinnitama eri pooltel.
Kummipaela servad sulatasin enne küünlatules kokku, et hargnema ei hakkaks.

Digitaalne lugeja

Suure kudujana on mul suur valik töövahendeid alates erinevatest varrastest kuni abivahenditeni välja, mis teevad kudumise lihtsamaks. Üks asi, mille ma täitsa juhuslikult lõngapoest leidsin, on digitaalne lugeja. See on eriti mõnus sellepärast, et saab igal uuel ringil pöidlaga lugeja nupule vajutada, ilma et kudumist katkestama peaks. Miinusena on võib mainida ehk seda, et kui väga pikalt kududa või vahepeal pausi teha, siis läheb lugeja puhkama ning uuesti seda muudmoodi sisse ei saa lülitada kui suurele nupule vajutades, mis tähendab seda et ekraanile tuleb uus number. Seega tasub pausi teha enne uue ringi alustamist.

Laste kudumite mõõdud

Facebooki kohta võib palju negatiivset öelda, aga sealse Käsitöö grupi kohta küll ainult head. Kui midagi küsid, siis saab ikka kasulikke vastuseid ning enamus käsitöölisi on positiivsed ning abivalmid. Kevadel küsisin ega keegi laste kampsunite mõõte ei oska öelda, ning sain välgukiirusel selle tabeli ühelt lahkelt kasutajalt.

Abivahendid

Facebookis jagas keegi lahke inimene sokikudumiseks toredat abivahendit, et sokk õiges suuruses tuleks:

Ja ise tahan jagada linki http://www.tricksyknitter.com saidile. Kui endale seal konto teha, on lihtne mustreid käia joonistamas. Ridu saab lisada ja eemaldada, värve valida ja muuta ning siis kõik salvestada ning hiljem täiendada ja kasutada. Teiste tehtud mustreid saab samuti vaatamas käia, aga kui endal soovi jagada pole, siis saab valida, kas oma mustrid on avalikud või mitte.

Vardataskud

Suure kudujana on mul ka suur hulk vardaid, mis üheskoos suures purgis magamas käivad kui mul neile parasjagu tööd pole anda. Kui samas suuruses sukavardad veel ühte punti saab siduda, siis on ringvarrastega hoopis hullem lugu. Mida pikemad ringvardad, seda hullemini puntrasse need end koos teiste ringvarrastega topsis olles kerivad. Sel nädalal olen pusserdanud vardataskute kallal ning nüüd on mul kaks eri magalat oma töövahenditele.
Taskutele lisaks panin veel toeks kõige tavalisema püksikummi, et vardad välja ei kukuks. Sukavarraste tasku ülemise ääre saab ka tagasi keerata nagu klapi kui tasku jälle kokku rullida, siis ei kuku vardad välja. Tasku "seljaosale" panin toeks vatiini, mille rebisin pooleks. Vatiini saab nimelt ilusasti kaheks jagada, kui ühest servast tirida. Terve vatiin jääb liiga paks, poolitatud oli just paras. Kui just mitte väga paksust materjalist vardataskut ei õmmelda, jääb minu meelest ainult kangast tasku liiga lire.

Geniaalne abimees

Kel vaja mustri ülesjoonistamiseks vôi värvidega mängimiseks (lapitehnika) paberit, leiab netist mitmeid abimehi, minu poolne tore leid on Needlepointers, kus saab mängida nii mustriruudu ja -paberi suuruse, värvide ja vormidega.

Veel parem mustri joonistamise koht on siin http://www.tricksyknitter.com/ ja siin: http://knitbird.com/
Mustreid saab salvestada ning avalikuks teha või siis ainult enda jaoks hoida.