Soe vest vanaemale

Kudujal on ikka alati kotiga lõngajääke. Ja kuna mu mehel on 93-aastane vanaema kes kergelt külmetab (milline vanainimene ei külmeta...), kudusin vanaprouale vesti. See on selline vanaema, kelle kohta memm ei sobi ütelda, vaid just proua. Vanaema istub ka 93-sena tikksirgelt toolil ning lõhnab kogu aeg seebi järele, juuksed rulli keeratud ja käed ontlikult süles. Ma pole 6. aasta jooksul seda prouat kordagi koduriietes diivanil lösakil näinud. Ma vanaemale väga meeldin ning mu kudumid võtab ta ka alati suure tänuga vastu, siis on ikka rõõm uue sooja asjaga külla minna.

Nööbid olid veel ostmata kui kampsunit vanaemale selga proovisin. Selle peale arvas vanaema, et mis sa arvad et mul kodus nööpe pole, oi kui palju on! Nii mul siis nööpidega pilti polegi ette näidata, vanaema pidi nööbiäri ise jonksu ajama.

Vardad soonikule suuruses 3 ning mustriosale 3,5. Kootud on kahekordse Eesti lambavillasega. Seekord võtsin peale alumist soonikut kummaltki poolt 8 silmust haaknõelte peale ja kui kehaosa oli valmis kootud, kudusin 3-ste varrastega ka nööbi- ja nööbiauguserva. Mustrid on siit ja sealt kokku otsitud, väikesed on jälle mu armsast Suurest Kindaraamatust ning kahevärviline ühest Norra mustrite raamatust.

Panen lõpuks veel mõned pildid meie autoreisist. Kuna kaameral oli pildistamise ajal ees laiobjektiiv, siis on pildid kohati natuke väljavenitatud.
Selle koha nimi on Helleren. "Helle" tähendab norra keeles kallakut ja pole raske aru saada, miks koha nimi Helleren on. Selles kohas on mitusada aastat elatud, praeguseks on alles vaid 2 maja. Majadel on ainult laudkatus, sest kalju kaitsva asetuse tõttu vihm majani ei ulatu. Rohkem saab jälle siit lugeda.

Helleren asus nii kauni vaatega fjordi ääres.

Ämma seljasoojendaja

Ämmal selg valutab ja ma sain kohe põhjust kudumiseks. Tegin talle seljasoojendaja. Kulus natuke üle 2 toki Drops Karisma lõnga. See lõng on kuidagi eriti mõnus katsuda, värvid on ka ilusad. Kahju et Drops punast villast teeb ainult teatud paksusest alates, ma tavaliselt eelistan peenemat lõnga kasutada.

Sügisene vest mehele

Suure kudujana on mul endal juba selline sahtlitäis kampsuneid, et rohkem enam tõesti ei mahu. Kahe viimase kampsuni pildid on veel üles panemata. Küsisin siis oma mehe käest, kas ta endale vesti tahab ja lahke nagu ta on, siis "tahtis". See tahtmine oli küll rohkem minu rõõmustamiseks, aga vest on igatahes valmis.

Koon muidu küll palju, aga see oli esimene kord kui V-kaelust tegin ning see oli oodatust palju lihtsam. Mustriosa kududest võtab lihtsalt igal ringil 1 silmuse kaeluse poolt kokku. Ning soonikut kududes võtab jällegi igal ringil 1 silmuse kummaltki poolt kokku.

Lohvakas vest vanaemale

Seda vesti oli tore kududa, esimest korda elus alustasin kudumist kaelusest ning enne ei lõpetanud, kui alumine soonik valmis.Vest on mehe isaemale jõuludeks, ei tea kas mõni veel peale minu on hakanud jõulukingitusi ette valmistama.

Tüdruku vest

Pidin ühele mehepoolsetele vanaemadest jõuludeks vesti kuduma, aga lõpuks kudumistööd aurutades vaatasin, et ikka liiga väike sai, mis siis et vanaema ise on ka paras mini. Olen otsustanud, et vales suuruses töid mina enam üles ei aruta, katsun hoopis tulevikus sellistele asjadele muud moodi uue omaniku leida. Õnneks jõudsin ka teise vesti valmis kududa, kuigi see sai ära pakitud enne, kui meelde tuli pilti teha.