Kampsunist padi

   

Kasutatud riiete pood on üks äraütlemata vahva allikas.  
Vahel ütleb mõni asi kõva häälega:"V Õ T A  M I N D  K A A S A !!!" 
Aga mida teha, kui kisendav kampsik on näiteks neli numbrit suurem????

Eks siis võib sellest näiteks padjakatte teha, 
et ilusat mustrilist kudumit kerele lähedal hoida 
ja ennast selle vastas soojendada.

"Vanad" täpilised padjad

Facebook tuletab vahest kenasti vanu asju meelde ning hiljuti kargasid seal ette mu vanad padjad mis 2012.aastal õmblesin. Padjad on tänaseks ammu ära visatud ja lukud patjade küljest maha lõigatud. Pilte uuesti nähes mõtlesin, et need on küll ühed mu lemmikpadjad olnud, ilusad värvilised. Õmmeldud õhukesest vildist. Ainuke häda oli see, et vilt kulus diivanil selja taga..vildiks, läks nupuliseks ning pealeõmmeldud mummud läksid kortsu. Kui leiaks materjali, mis paremini lösutamist ja nühkimist kannataks, oleks sellised padjad endiselt diivanil. Või kui oleks meeles vildipadjad eest tõsta ja neid ainult kaunistusena kasutada...

Kõige pealt joonistasin tekstiilikriidiga ümmargust klaasi põhja kasutades hulgaliselt ringe erivärviliste tükkide peale.

Lõikasin padja tükid välja, esitükile mõõtsin ruudustiku.

Siis kinnitasin nõeltega KAKS erivärvilist ketast üksteise peale. Iga teine paar on kinnitatud samasuunalise õmblusega. Kinnitusnõelte suunda vaadates on paremini aru saada.

 Ma tegin tookord veel paar samasugust patja ka pruuni ja oranshi põhjaga, aga nendest millegipärast pilte ei teinud.

Nunnud mummulised padjad

Talvel leidsin kangapoest kollase mustriga kangast millesse kohe ära armusin. Kangal on kerge läige ka, kui õige nurga alt vaadata. Eestis olles ostsin Abakhanist -70% kollast mummulist paela juurde, tagant järgi mõtlen et oleks ikka veel rohkem võinud ahnitseda. Aga tegelikult on kapid juba niigi täis.

 Treisin omale 3 uut patja, siis sai pael otsa.

 

Puldipadi, teksapadi, taskupadi - heal lapsel mitu nime

Mees koristas oma sahtleid. Taaskasutajana (või hamstrina?) sobrasin tema riidehunniku enne muidugi üle ja panin pihta 2 paari teksaseid ning hunniku vanu t-särke, millest kunagi jälle uue vannitoamati teen. Minu valvsa silma alt ei pääse läbi ükski asi, teinekord katsun ikka südame kõvaks teha, palju siis lõppude lõpuks kõrvale panna on vaja. Pärast ei mäleta ise ka mis mul kappides on.

Esimene teksapüks on padjaks tehtud. Tegelikult tahaksin teksadest veel padjakotte teha, aga kohati ajas teksa õmblemine ikka harja punaseks. Teatud kohtades on teksariie 3-4 kihti paks, nii et masin hakkas streikima. Ma ei tea mitu korda ma pidin pooli välja võtma kuna nõel ei liikunud edasi ja alla tekkis pusa. Pean enne natuke närve puhkama kui teise padja ette võtan.

Ei tea miks aga teksariie ja vana pits on kuidagi mõnus ja kodusoe kombinatsioon. Mingit plaani peale taskute kasutamise mul ei olnud, muudkui käristasin masinal ribasid kokku ning siis vaatasin mis edasi teha. 

Esimene pool:

 Ja tagakülg. Minusugusel nohuninal on hea tagataskusse taskurätte peita, et need diivani peal ei vedeleks nagu praegu tihtipeale juhtub...

Tasa sõuad, kaugele jõuad - kootud padjad

Lõpuks sain oma viiele diivanipadjale uued katted kootud, just ajaks, kui väljas soojaks hakkab minema ning villast vastu ihu ei taha. Aga nüüd ei saa ma juba põhimõtte pärast neid katteid suveks ümber vahetada....
Ühe riba pikkus on 25 silmust, vardad suuruses 3. Nööpide-nööbiaukudega riba on 5 silmust pikem, st. 30 silmust. Peale kokku monteerimist vanutasin padjakatted ka pesumasinas 40 kraadi juures, et oleks tihedam ja mõnusam.

Täitsa okei padi, ütleb punapea.

Pakutrükk

Uute katsetuste lainel. Ostsin värvipoest tekstiilivärvi, kummist plaadi ja terava noa ning hakkasin katsetama. Nüüd olen ka linoleumi ja linoollõike noad ostnud, kuid pole veel uute trükimustrite lõikamiseks läinud.
Esimene katsetus oli diivanipatjade pimpimine. Ostsin valmis padjad.

 

Padja sisse panin ajalehe, juhuks kui värv läbi kanga peaks minema. Läkski. Lõikasin kummist mustri välja, kleepisin puiduklotsile ning hakkasin trükkima.

Hiljem tegin huuleläike pudeli abiga mummusid ka lehtede vahele.

Peale trükkimist pidi värvi läbi küpsetuspaberi veel 5 min. triikima, see oli kõige igavam osa. Kuid tulemus tuli selline:

 Uued asjad on magnet kassidele. Tänaseks on need nunnud karvapallid uude koju rännanud. Nüüdseks olen veel värve juurde ostnud, lihtsalt nii väga meeldis. Jään huviga ootama, kuidas padi pesu kannatab. Topsi peal seisis, et kannatab küll 40 kraadist pesu.

Kolmnurkade lummuses

Hiljuti hakkasin lõngajääkide kulutamiseks kolmnurkasid kuduma ning nüüd olen täitsa ära tehtud. Kolmnurkadest saab ikka igasuguseid asju kududa.
Näiteks kassile magamisalus mille ka veel ära vanutasin, et paksem, soojem ja pehmem tuleks. Alumisele küljele pintseldasin 3 kihti vedelat silikooni (hobipoest, kasutatakse nt. vilditud susside all libisemise vältimiseks) et magamisalus eest ei libiseks kui kass peale hüppab.

Siis kudusin padja, Punane on vanutatud, roheline ootab järjekorras vanutamist ja nööpe.
Ühelt poolt:

Ja teiselt poolt...

Veel vanutamata padi.

Võõrad suled

Seekord näitan võõrast kraami. Käisin paar nädalat tagasi Maihaugeni vabaõhumuuseumis, mis on Norra jaoks sama tähtis kui Rocca Al Mare vabaõhumuuseum Eestile. Klõpsutasin paaris majas ka pilte, küll mitte interjöörist vaid hoopis naiste käsitööst. Esimesed kaks pilti on 1900-alguse majast, esimese maailmasõja päevilt.

Viimased kolm pilti on 1890-ndatest aastatest pärit apteekri maja eluruumidest. Esimesed kaks patja on pärlitikandis, pärleid kahjuks pole pildi pealt nii hästi näha, aga patja oli hästi mõnus katsuda.

Viimane padi on samuti 1890-ndate majast. Peent käsitööd vaadates arutasime sõbranna ja muuseumitöötajaga, kuidas vanasti ehiti patja aastateks. Sellised ümmargused padjaklubipadjad on vist jälle popid, hiljem jäid ühest sisustuspoest silma sarnased lihtsustatud ümmargused padjad.

Tuusapadi

Meie kassile meeldib esikuukse kõrval asuvast põrandani ulatuvast aknast elu jälgida. Prügikasti viskamist ootav padi, mis ukse kõrval vedeles, okupeeriti kähku ära. Nii jäigi padi prügikasti viimata, tegin sellele hoopis täikalt leitud korralikust villasest kangast ja tuttidega paelajäänustest meie Saksale padja, et külg kivipõrandal valusaks ei jääks.

Lõngajääkidest diivanipadjad

Vaja läheb ainult sobivas paksuses lõnga, vardaid ja paar vana diivanipatja, mida pole kahju vatist tühjaks teha ning padjategu võibki alata. Kõigepealt koob pika vorsti, mida kudumise edenedes ka otsast täis võib hakata toppima.

Siis keerab vorsti krussi ja õmbleb kokku.

Ja kui veel isu täis ei saanud, võib veel teise padja ka esimesele seltsiks kududa.

Oh padjas, mu pisar ja ohe

Mul on alanud kuuenädalane puhkus. Olgu öeldud, et see pole normaalne puhkuse pikkus isegi mitte Ńorra heaoluühiskonnas (mul riigitöötajana on aastas õigus "ainult" 5.nädalasele puhkusele, erafirmas töötavale elukaaslasele antakse 4.nädalat). Kuid kui on käsil töökoha vahetus, on paras aeg enne uude kohta asumist väljateenitud ning seni kasutamata puhkus ära puhata.
Mis tähendab muidugi seda, et võib aga uusi projekte käsile võtta.
Siit tulebki väike piilukas, millega praegu nii mõnusasti tegelen. Käisin esimesel puhkuse päeval linna peal tillerdamas ning astusin kasutatud asjade poest läbi. Koju tulin "uue" kiiktooli ja jalapingiga, lisaks ootab eelmisest kevadest värvimist kohvi-/lillelauake. Järgmised kaks päeva on rekordilistes kogustes vihma ladistanud, nii et värvi kuivamine võtab kordades kauem aega. Värviks soovitati poes sama värvi, mida puidust paatide värvimiseks kasutatakse, siis kannatab välisilma ning puidu liikumist ilma et praod sisse lööks.

Meie uuele kiiktoolile kudusin juba ka istmekatte. Lõikasin poroloonist paraja ringi välja ning kudusin vanadest saapapaeladest (mis veel puntras ja lühikesteks lõikamata olid. Ma ei teagi kust ema neid omal ajal sai, aga mul on neid tervelt kaks kilekoti täit) uue padjakatte. Padi ühelt poolt:

Ja teiselt:

Saapapael peaks nii tagumiku nühkimist kui ka kahe kassi seljaskõõlumist kannatama.
Ja kogu selle padjajutu lõpetuseks kuulasin nostalgiarõõmust ka Padjaklubi laulukest, soovitan teilegi!