Roosa kampsun

 Kudusin ämmale väga roosa kampsuni. Inspiratsioon on garnstudiost, muster Sweet as Honey. Ma ise jäin vähemalt väga rahule. Raglaan istub alati õlgades palju paremini, kui "tavaline" kampsun.

Mehine kampsun

Koon juba mitu kuud oma mehele kampsunit, vahepeal üht ja teist kätt opereerides venis kudumine vist lausa 4-5 kuu pikkuseks. Aga nüüd on kampsun valmis, kuigi hetkel keeldub mees seda selga panemast, sest väljas on 21 kraadi. Kampsun on korralik lambavillane. Küsisin küll, kas ta välja, päikeselisse rohelusse ei taha poseerima minna. Ei tahtnud.

Kampsuni leidsin Kate Davies`i blogist, kust seda mustrit tutvustakse kui Islandi oma. Mina leidsin sama mustri oma kallist Kindaraamatust. Ei ole siin ikka midagi nii, et muster on ainult ühele kohale iseloomulik, maailm polnud juba hobuste-vankrite ajal suur, mustrid reisisid samamoodi,

Ma tavaliselt koon kampsunit nii, et vaatan pilti ning teen ise nagu tahan. Olen kunagi ka kirjelduste järgi kudunud, aga no mina küll kunagi õiges suuruses asja lõpuks ei saa, aja näpuga rida kuitahes orjalikult. Enamasti tuleb kampsun siis vales suuruses, kas liiga väike või siis nii suur, et hüppa saunalavalt sisse. Nii olengi ise hakkanud arvutama hakanud, palju silmi vardale vaja, kui pikalt kududa enne kui varrukaaugud tulevad jne. Selle kampsuniga oli kõige rohkem pusimist kapuutsi tehes. Olen varem ainult paar korda kapuutsi kudunud ja see oli ka ammu. Ütlen ausalt, et kapuutsi kudusin 2x, äärt lausa 4. Küll jäi kiskuma, siis lokkama. Esimene kapuuts sai selline, et kui mees oma pea sealt läbi toppis, nägi ta välja nagu megasuur beebi, ainult lutt oli puudu. Mul läks kogu energia naermise peale ära, ei tulnud kahjuks pähegi pilti teha.

Sundpuhkus

Käsitöö-rindel on endiselt sundpuhkus. Eile opereeriti mul ka vasak käsi, nii et istun jälle diivanil ja vaatan igatsevalt kampsunit mis peaaegu valmis on, ainult 1 cm kapuutsi äärest puudus. Nüüd peab 3-4 nädalat jälle ootama enne kui vardaid kannatab käes hoida. See kampsun on mehele, aga ma olen sellega ise nii rahul, et ilmselt koon endale ka midagi sarnast teistes värvides. 

Peale parema käe operatsiooni sain 2 nädalat taastuda, enne kui hakkasime mu väikest majakest müügiks ette valmistama. Pean ütlema, et teinekord pingutasin ikka üle küll, aga samas on raske ka kõrvalt vaadata kui ootamas on palju tööd. Teisipäeval pani maakler kuulutuse välja ning nüüd on õnneks jälle rahulikum periood. Uhkusega pean mainima, et peaaegu kõik mööbel on tasuta saadud, pidin ainult üle pesema või üle värvima. Pehmed asjad- padjad, tekid jne. ja kaunistused tassisime kodust kaasa. Nüüd ootame, pöidlad pihus, kas järgmisel nädalal peale eavatud uste päeva ka mõni hinnapakkumine tuleb.

Laudakampsun

Hävitasin talve lõpus jälle lõngajääke. Kudusin ühele 4-aastasele mürakale "laudakampsuni".
Kampsun on kokku pandud eri mustritest mis siit ja sealt näppu on jäänud, nii et kellelgi teisel täpselt sellist kampsunit pole.

Vahepeal läheb nässu ka

Kudusin ühele väikesele poisile lõngajääkidest draakonikampsuni ning olin ise päris rahul, kuni otsustasin peale monteerimist kampsunit "väheke vanutada". Muidu oleks kampsun liiga suur tulnud ja millegipärast tundis vanutamine tol hetkel hea mõttena.
Tulemus oli pettumust valmistav, Kampsun vanus liiga paksuks. Tumepunane lõng andis valgele värvi (ma ei tea mida ma siis ootasin). Lisaks ei tõmmanud heegeldatud kaelus sama palju kokku ja jäi peale vanutamist lokkima. Kolmekordne pettumus.

Setesdal-kampsun

Ämm on juba mitu aastat soojalt rääkinud kunagi jõuludeks saadud Marius-kampsunitest mis äi üsna varsti masinas kenasti väikeseks vanutas. Ma olen ämma vihjetest väga hästi aru saanud, aga minu meelest on Mariuse muster igav ja Norras väga ära käiatud. Setesdali kampsuni muster pole just palju põnevam, kuid vähemalt on mustrit rohkem ja kaelus on teistmoodi.
Setesdali kampsun näeb välja selline:

Ämmale-äiale valisin põhivärviks helehalli ning mustri jaoks ühele tumehalli, teisele tumesinise. Kampsuni kudumine on nagu ikka kampsuni kudumine, kõige rohkem huvi pakkus mulle tegelikult kaelus, sest polnud sellist kunagi varem teinud. Norras on tavaline mustrikampsunid ühes tükis valmis kududa ning siis käiseaugud hiljem lahti lõigata. Sellest natuke hiljem.

Kaelaava alustades pidin 9 silmust kokku võtma ning siis järgmisel ringil 4 silmust uuesti varrastele looma. Siis kudusin ringselt edasi kuni kaelaauguni.

Kudusin mõlemad kered ja käised valmis enne kui monteerima hakkasin. Nagu näete, äia kampsunile tegin ka rinnatasku, talle meeldivad rinnataskuga kampsunid kuhu telefoni saab pista. Selle eest saan kindlasti boonuspunkte.

Enne käiseaukude ja kaeluse lahti lõikamist märkisin teist värvi lõngaga õige koha ja pikkuse.

Siis õmblesin käsitsi servad kinni et kudum hargnema ei hakkaks. Saab ka masinaga õmmelda (sik-sakk) aga siis tuleb õmbluse alla kas liimiriie triikida või ajaleht traageldada, muidu venib õmbluskoht väga välja. Mina ei viitsinud lihtsalt masinat välja otsida.

Kui ääreõmblused tehtud, sai väheke kääridega müratud. Siis õmblesin kõigepealt õla pealt kokku, seejärel käised külge.

Kaelaava lõikasin samuti lahti.

 Kaelaava kudumine käis järgmiselt: võtsin mõlemalt poolt ühesuguse arvu silmuseid vardale ning kurgu alla jäävast nurgast kasvatasin igal parempoolsel ringil 2 silmust juurde. Kui kootud oli 2 cm, kudusin pahempidise rea ning siis jälle kahandasin igal 2 ringil 2 silmust mõlemas nurgas. Kui kaelus kootud, jäi üle see pahupoolelt kampsuni külge õmmelda.

Järgmine samm monteerimisel oli paela külge õmblemine. Mustrilehel seisis lakooniliselt: monteeri pael kampsuni külge. Ma pusserdasin mõlema paelaga kokku ikka mitu tundi. Kõige raskem oli õlgade pealt ilusti saada, sest seal on kõige "järsum" kurv. Igatahes õppisin seda, et vanasõna seitse korda mõõda, ükskord lõika peab väga paika. Samuti tasub kõik õmblused kõigepealt traageldada, ning siis veelkord proovida. Et tulemus korrektsem tuleks siis olgu öeldud et pressisin kampsunit nii enne lahti lõikamist, peale käiste õmblemist ja kaeluse kudumist, peale paela traageldamast ning pärast masinaga kinni õmblemist.

Peale pikka kirumist, ohkimist ja pussedamist sai pael külge õmmeldud. Ainult haagid veel puudu

Äia kampsunile kudusin ka taskuava. Mingit õpetust selle kohta mul küll pole anda, see on iseenda vaimusünnitus. Algul võtsin kindla arvu silmuseid haaknõela peale ootama ning lõin sama arvu silmuseid uuesti kudumisvardale. Hiljem kudusin haaknõelal seisvatest silmustest sooniku mille nurgad õmblesin kampsuni külge. Siis mõõtsin riidetükist sobiva tasku pikkuse ja laiuse, käristasin selle masinaga kokku ning õmblesin siis käsitsi kampsuni külge.

Tasku näeb seestpoolt selline välja. Õmblesin ka alumised nurgad kampsuni külge kinni, mõtlesin et ehk siis venitab ülemist osa vähem.

Lõpuks sain kampsunid valmis ja võin üsna kindlalt väita et samasuguseid ma enam kunagi ei koo.

Nüüd on vähemalt selleks aastaks ämmale-äiale jõulukingitused kotis, järgmised 10 aastat on mehe asi selle eest hoolitseda.

Kärbsekampsun

No tegin veel endale ühe kampsuni, seekord raglaankaelusega variandi. Kõik mustrid on eesti kudumisraamatutest, kasutatud kas kinnaste või sokkide peal. Ja nööpide tagumisele poolele õmblesin tugevduspaela nagu tavaliselt. Risti kasutati vanasti mustrites omanikku kaitsva maagiana, loodetavasti töötab see ka minu puhul.

Linnukampsun

Kudumisraamatust leidsin sellise mustri:

Ning kudusin endale kampsunist sellise variandi:

Olen varem ka maininud et oma nööpidega kampsunitele õmblen nööbipoole alla tugevdamiseks paela. Nööbid istuvad paremini ning kogu hõlm näeb kabedam välja. Mina kudusin oma roosad tulbad kohe kampsuni külge, kogu kehaosa on korraga kootud. Natuke jukerdamist oli, kui kolm värvi korraga käsil on siis läksid lõngad ikka teinekord päris sõlme. Aga samas kõike korraga kududes ääreõmbluseid.

Et ka nööpaugud tugevamad jääks, proovisin selle serva ka topelt kududa, pärast keerasin serva tagasi ning õmblesin sisekülje külge. Nööpaukude ääred pidin eraldi käsitsi kokku õmblema. Teinekord ma enam samamoodi pusserdada ei viitsi, minu meelest lihtsalt polnud tulemus nii palju parem et tasuks jännata.

Valmis: südamlik kampsun

Saingi oma "armastuse"kampsuni valmis, viimased päevad kudusin nii suure himuga käiseid, et lõpuks olid kael ja õlad kanged.

Jagan paari nippi ka. Nööpaukude ja nööpide rida on kootud ühekordsena ning see kipub tavaliselt natuke liru jääma. Seepärast õmblesingi nööpide poolele tagaküljele tugevduseks paela. Kui ainult kootud osa külge nööbid õmmelda, siis oleksid nööbid liiga rasked ning jääksid kurvalt rippuma. Nööpauke tuunin ka tavaliselt, õmblen sama värvi lõngaga tugevduseks augu ääred üle. Niimoodi natuke suvaliselt, kõhutunde järgi, õmblust niikuinii näha ei jää.

Varrastel: "armastusekampsun"

 Mõni aasta tagasi ostsin jakiraamatu. Norra keeles kutsutakse enam-vähem kõiki keskmise paksusega eest lahti käivaid riideesemeid jakiks. Mina olin muidu harjunud, et jakk ikka on õhemat sorti üleriie, midagi kevad-sügis mantli laadset, aga nüüd olen ise ka ära harjunud kõike jakiks kutsuma. Jakiraamatus on muuseas ka üks "muhujakk", autor on Muhu mustritest inspiratsiooni saanud. Minu silm jäi kõigepealt pidama armastusemustril. Südame motiiv pole mulle kunagi eriti meeldinud, aga see-eest meeldivad väga teised kaks mis mustris on.

Kampsunijagu lõnga oli juba eelmisest aastast ootamas, isegi kudumist alustanud, kuid harutasin kõik jälle ülesse.

Lohvakas vest vanaemale

Seda vesti oli tore kududa, esimest korda elus alustasin kudumist kaelusest ning enne ei lõpetanud, kui alumine soonik valmis.Vest on mehe isaemale jõuludeks, ei tea kas mõni veel peale minu on hakanud jõulukingitusi ette valmistama.

Soe lihtne suusakampsun

Raglaankampsun istub õlgade juurest alati ilusasti. Lõng oli Drops Loves You #4, 55% alpakka, 40% vill, 5% lina.

Tüdruku vest

Pidin ühele mehepoolsetele vanaemadest jõuludeks vesti kuduma, aga lõpuks kudumistööd aurutades vaatasin, et ikka liiga väike sai, mis siis et vanaema ise on ka paras mini. Olen otsustanud, et vales suuruses töid mina enam üles ei aruta, katsun hoopis tulevikus sellistele asjadele muud moodi uue omaniku leida. Õnneks jõudsin ka teise vesti valmis kududa, kuigi see sai ära pakitud enne, kui meelde tuli pilti teha.

Lastekampsunid

Punane kampsun on jällegi hea lõngajääkide ärakasutamiseks, muudkui vali mis värvi triipe tahad teha.

 

Suusakampsuni muster on päris vana, mina leidsin selle ühest raamatust, kus ongi vanu mustreid uues kuues esitatud. Algselt olid suusatajad heledad, taust vahetus punase ja sinisega, iga suusataja järel värv vahetus.