Titatekk

 Mulle ikka millegipärast meeldivad kõige rohkem lihtsad ruutudest lapitekid. Siin on üks titatekk hiliskevadisele lapsele.

Kõigile kolmele

Vanemale õepojale on lapitekk tehtud, nüüd tuleb ka kahele nooremale omad tekid teha. Sisemised väikesed ruudud on erinevatest jääkidest - triiksärgid, vana padjapüür, jäägid teistest lapitehnikatest jne. 5x5 cm ruudud on käsitisi kokku õmmeldud ning siis jälle ribad omavahel käsitisi kokku õmmeldud.  Kuna enne olemasolevate õmblustega ristuvate uute õmbluste tegemist peab alati tööd triikima, siis oli triikimist päris palju. Siniste vaheribade jaoks julgesin juba masinat kasutada, suuri tükke on lihtsam nurkapidi kohtuma panna saada.
Umbes poole teki jagu peaks mul ruute juba jaguma.

Esimene jõulukink on valmis

Umbes 100 aastat tagasi hakkasin kõige vanemale õepojale tekki tegema. Ta oli siis umbes 6.aastane,

 Tekk sai peaaegu valmis ning rändas siis koos minuga sinna ja tänna 20.aasta ringis, kuni ma nüüd lõpuks end kokku võtsin ja teki kokku monteerisin. Tekk läheb järgmisse jõulukotti.

Kokku monteerimine ongi minu meelest kõige hullem. Pane niipalju nõelu nagu tahad, ikka liiguvad riidekihid õmblemise käigus viltu. Lapiteki ja tagumise riide vahel on veel kiht vatiini, st 3 kihti mis lõpuks igaüks omale poole viltu vajuvad...
Sel aastal avastasin spetsiaalse imejala mis õmblusmasinaga kaasa käib, inglise keeles on selle nimi WALKING FOOT

ning sellega õmmeldes on kihid üllatavalt stabiilsed ning õmblemine käib valutult.

 Tekis on omajagu retrotekstiile 90ndate stiilis.

Jõulutekk

Mul oli iidamast-aadamast kapis hunnik jõuluteemalisi kangaid mis kunagi ühe sõbranna käest sain. Kleiti just sellistest kangasest ei õmble. Tegin teki.

Aga enne kui tekist räägin, kirjutan oma lapitehnika "tarkuseterad":

• Pese kangad enne kasutamist läbi. Kangad tõmbavad peale pesu 3-14% kokku. Samuti võivad erksad kangad esimese pesu ajal värvi anda.
• Uuri enne kasutamist kangad läbi- trükivead, pleekunud kohad, augud? Isegi kangapoest ostetud uutel kangastel võivad defektid olla.
• Triigi peale igat õmblust. Siis satuvad nurgad ilusamalt kokku ning tulemus jääb korrektsem.
• Lõika servasid sirgeks peale ribade kokkuõmblemist. Sama põhjus mis eelmisel.
• Traagelda enne teppimist kokku. Nõelad libisevad välja kui suure kangaga mässata.

Minu tekk sai hästi paljudest erinevatest kangastest kokku õmmeldud, asja mõte oli ju kappi tühjendada ning uusi kangaid mitte juurde osta.
Vaheribade jaoks õmblesin alguses aja kokkuhoiu mõttes pikad ribad kokku. Triibuline riba on mu mehe vana triiksärk.

 Ning siis lõikasin sellest välja 5 cm laiused ribad.

Kui kõik tükid kokku olid käristatud, panin põrandale aluskülje (mille samuti juppidest kokku õmblesin) ning vatiini, siis kõige peale lapitükkidest poole. Vahet pole kui kõik tükid ühepikkused pole, peale teppimist on palju lihtsam välisservad ühesuguseks lõigata.

Käisin mitu korda käpuli tekist üle ja tegin sellele pikad paid seestpoolt väljapoole, et kihid võimalikult sirgelt üksteise peale saaks. Siis kinnitasin mitmest kohast nõeltega, enne kui traageldama hakkasin.

Traageldasin heegelniidiga. Jämedat värvilist niiti on pärast kergem jälle välja koukida ning see ei lähe samuti nii kergelt katki kui juhuslikult tekki vale nurga all venitama satub.

 Niimoodi risti-rästi ja suurte pistetega sain teki kokku traageldatud.

Peale traageldamist joonistasin tekstiilikriidiga teppimise kohad teki peale.

Seekord valisin masinaga teppimise ning nagu ette arvasin, siis 3 kihi õmblemisel tekkisid ikka alumise poole peale teinekord sellised ekstra voldid.

 Need arutasin jälle mõne sentimeetri pikkuselt lahti

 Ning õmblesin siis uuesti masina alt läbi. Trikk on selles, et õmblemise ajal tuleb siis kahe käega kangaid kahele poole venitada. Seal kus mul näpud on, seal on tegelikult käed ja õmblemise ajal surun kangast parasjagu pingule ristipidises suunas.

Niimoodi ristisuunas tasub tegelikult kogu teppimise aja õmmelda, samal ajal käega alt kontrollides ega volte ei tule. Eriti hoolikas tasub olla üleminekukohtades kus üks teping teisest üle jookseb.

Minu tekk sai niimodi tepitud:

Ja tagumine külg, nagu varem mainitud, sai samuti juppidest kokku õmmeldud.

Servad on samuti viimastest jääkidest õmmeldud.

 Nüüd jääb ainult loota, et mul jõulude ajal ka meeles on tekk kapist välja otsida.
Võiks arvata, et nüüd on mul kapis rohkem vaba ruumi, aga peab tunnistama, et käisin eelmisel nädalal kangapoes ja täiendasin varusid....

Kootud lapitekk lõngajääkidest

Seda tekki hakkasin juba vähemalt 4-5 aastat tagasi kuduma, lõngajääkide ärakasutamiseks. Lõpptulemus on minu jaoks väga eriline, sest mõned tükid on ka ema kootud sellest ajast, kui ta mul siin külas käis. Ema alustas ka kokku sobitamist ja õmblemist. Ema enam ei ole, aga tema kootud tükid teevad teki sees sooja edasi.
Kui lõpuks tükid kokku õmblesin, jäi mõistus seisma, mis tagumise poolega teha, kuigi fliis oli juba ostetud. Nii kootud osa kui tagakülg on mõlemad venivast materjalist, nii et otsustasin lõpuks pooled piki lapiääri kokku õmmelda. Väheke kipakad ja kõverad õmblused tulid, aga no käsitöö on käsitöö. Loodetavasti on kõveruses oma sharm.

 

Äärtesse õmblesin riidest servad, need jäid ka natuke loperdama, aga midagi ei ole teha, ei hakka ometi liimiriiet kogu teki alla triikima. 

 Lõppkokkuvõttes sai tekk päris suur, 170 x 210, ning VÄGA soe ja pehme.

Pleedi uuenduskuur ja istumisalused

Eelmisel kevadel leidsin täikalt suure villase teki, millel ühel pool servas oli plärakas, mis pesus välja ei läinud. Tekk ootas oma aega ja võttis riiulil ruumi 12 kuud. Kuna tekk oli niigi ebanormaalselt pikk, siis lõikasin selle väiksemaks ja äärestasin käsitsi ära. Väike tikand ka peale ning saame nüüd endale uue mõnusa pleedi diivanil lösutades peale tõmmata.

 Äralõigatud osa oli aga niipalju suur, et mina muidugi ära ei raatsinud visata. Lõikasin hoopis kahekordsed ristkülikud, tikkisin igaühele pildi peale- inglitega ühele, suusataja teisele ning öökullid pere kolmandale liikmele, et talvel suusatamas käies ja pausi tehes hea istumise alla oleks panna.

 Ja kuna ikkagi veel jäi jupike villast üle, tegin ühe väikese mati ka annetuseks meie kohalikule loomakaitsele, saab loteriivõiduks kasutada.

Näkkas - kootud villane lapitekk vanaema-stiilis

Käisin kasutatud asjade poes ja näppu jäi kott kootud lappidega, osa juba kokku õmmeldud. Korralik ja villane töö, ilmselt keegi on kadunud sugulase maja tühjendanud ning osa asju ära andnud. Õmblesin ülejäänud tükid kokku ning nüüd on vähese vaevaga mõnus vanaaegne lapitekk jalgade soojendamiseks olemas.

Kolimiseelne tühjendus

Toimetan endiselt oma lõngajääkide koti kallal, sest kallist kraami ei tohi ära visata. Lammas on ju villa enda seljas kuid kasvatanud, siis on see maha pügatud, seda pestud, kraasitud, kedratud, värvitud, keritud, poodi sõidutatud....

Rohelisest jääkide kotist tuli terve lapitekk suuruses 130x150 cm välja. Kududes oli endalgi seda hea ja soe jalgade peal hoida. Tekk ongi kootud kingituseks, et kingisaajal pikkadel talveõhtutel teleka ees pikutades jahe ei hakkaks.

Viimasel pildil on usin lõngavalvur Lumepall.