Sussihooaeg ukse taga

Äi armastab mu vilditud susse, aga tema sussidega on sama lugu, nagu selle printsessiga, kes öösel salaja nugade peal tantsimas käis- augud on ruttu talla all. Ma olen talle varsti vist 10 paari kudunud, aga paari kuuga on jälle varvas ja kand tallast läbi.
Sain tasuta ühe vana nahktagi, millest uued tallad välja lõikasin, servad ära augutasin ning siis uuele sussipaarile alla õmblesin. Vaatame nüüd, kaua tal nende aukukandmisega aega läheb.

Istumisalused jahedaks õhtuks

Kolmnurkade kudumine mulle väga meeldib, seda on blogist ka näha. Kasutasin patjade kudumisest jäänud lõngad ära, kudusin topelt lõngaga istumisalused ning siis vanutasin masinas 40 kraadi juures ära. Nüüd jääb üle aiamööbel välja otsida ning end sinna mõnel jahedal õhtul installerida.

Tasa sõuad, kaugele jõuad - kootud padjad

Lõpuks sain oma viiele diivanipadjale uued katted kootud, just ajaks, kui väljas soojaks hakkab minema ning villast vastu ihu ei taha. Aga nüüd ei saa ma juba põhimõtte pärast neid katteid suveks ümber vahetada....
Ühe riba pikkus on 25 silmust, vardad suuruses 3. Nööpide-nööbiaukudega riba on 5 silmust pikem, st. 30 silmust. Peale kokku monteerimist vanutasin padjakatted ka pesumasinas 40 kraadi juures, et oleks tihedam ja mõnusam.

Täitsa okei padi, ütleb punapea.

Kolmnurkade lummuses

Hiljuti hakkasin lõngajääkide kulutamiseks kolmnurkasid kuduma ning nüüd olen täitsa ära tehtud. Kolmnurkadest saab ikka igasuguseid asju kududa.
Näiteks kassile magamisalus mille ka veel ära vanutasin, et paksem, soojem ja pehmem tuleks. Alumisele küljele pintseldasin 3 kihti vedelat silikooni (hobipoest, kasutatakse nt. vilditud susside all libisemise vältimiseks) et magamisalus eest ei libiseks kui kass peale hüppab.

Siis kudusin padja, Punane on vanutatud, roheline ootab järjekorras vanutamist ja nööpe.
Ühelt poolt:

Ja teiselt poolt...

Veel vanutamata padi.

Alati ei lähe nii nagu planeeritud - vilditud käsitöökott

Kudusin istumisaluse mida norrakad väga armastavad talviti kasutada. Suusatama minnes hea kaasa võtta või aias jahedal õhtul istudes tagumiku alla panna. Topelt kudusin, et ikka kõige hellemal kohal hea soe oleks. Seekord proovilappi ei olnud aega kududa, vardad nii sügelesid. Valmis alusel õmblesin ääred kokku ning viskasin pesumasinasse.
Pärast selgus, et lõng tõmbas rohkem kokku kui ma planeerisin. Istumisalusest oleks ainult umbes ühe suuremat sorti kannika alla jagunud.

Vahtisin seda siis nädala-paar norgus näoga, kahju ära ka visata. Lõnga kulus päris palju ja no üldse.... Siis lõikasin ühe poole uuesti vaibanoaga lahti, lõikasin ka käeaugud kahele poole ning tikkisin lõngaga uutele avadele ääred. Ja - tataaa! - väike kudumiskotike ongi valmis.

Vilditud sussid

Tühjendasin jälle oma lõngajäägikaste. Kõlab, nagu oleks mul kodus meeletult lõngavarusid, ja tegelikult vist ongi üle keskmise. Kudusin mõned sussid Drops Andesi lõngaga kohandades Dropsi juhendit paksemale lõngale. Peab ütlema, et nii pehmeid susse, kui Andesi lõngast sai, pole ma enne katsunud. Taldade alla pintseldasin kolm kihti silikooni ka. Silikoon ilus just ei jää, aga peaasi, et ninuli ei käiks, suss on ju trepi peal libe.

Vilditud korv

Heegeldasin omale korvi igasuguse vannitoanodi hoidmiseks. Viltisin ära ja siis lasin supipoti peal kuivada. Minu kogemus ütleb, et kudumine on viltimise jaoks sobivam, tulemus jääb paksem ja hoiab paremini vormi

Tassialused

Meie oma kodus kasutame diivanilaua peal süües-juues tassialuseid. Kasutasin viltimiseks mõeldud lõnga jäänuseid, aga kui kasutada ükskõik millist täisvillast lõnga, siis vildib see sama ilusasti, see on mul juba järgi proovitud. Kudusin ripskoes ruudud, viltisin pesumasinaga 40 kraadi juures ära ning tühjendasin ka oma nööbikarpi ja kaunistasin tassialused nööpidega. Ma lõikan tavaliselt vanadelt riietelt nööbid küljest ära enne kui riided prügikotti lähevad. Mitme nööbi kohta tean kohe täpselt millise pluusi või kleidi küljes nad varem olid, nüüd on päris armas neid taas uues kohas näha.

Kindad, kindad

Lastekindad

 Nüüd olen jälle paremate mõtete puudumisel oma lõngakaste tühjendanud ning järmise aasta jõululaadaks/kingitusteks kudunud ja viltinud mõned kindad. Naistekindad on muidugi kõige edevamad, neid olen ka nõelviltimise ning tikkimisega natuke kaunistanud. Mitte kõik lõngajäägid ei vildistunud ühtemoodi, aga ega ma täpselt ei teadnud ka mida ma kokku kudusin, ilmselt oli mõnel ikka midagi muud ka sees kui ainult villane.

Midagi mehisemat

Edevamad kindad sobivad naistele

Üks modell trügis ka vägisi pildi peale

Kudujale endale ka midagi

Vilditud beebitekk villase lõngajääkidest

 

Nõelaga viltimine - jõuluehted ja tassisoojendaja

Meil käisid nädalavahetusel hästi toredad külalised ning üks külalistest ütles käsitööst rääkides möödaminnes, et nõelaga viltimine on jube lihtne, mille peale ma kohe mõtlema jäin. Eile sai külalised rongi peale pandud. Peale seda seadsin jalad otsejoones käsitööpoodi, et viltimiseks vajalikud vahendid osta ning seda "lihtsat" asja proovida.
Viltimiseks on tarvis viltimisnõela, mida on vist küll vähemalt kolmes erinevas "suuruses"- peenike, keskmine ja jäme. Nõela kasutamiseks on tarvis käepidet, poroloonist alust ning viltimise villa. Kaunistamiseks saab ka kasutada lõngajääke, mis viltimist taluvad.

Nagu iga muugi tehnikaga on ka viltimist tarvis harjutada enne kui meistriks saab. Netist leiab igasuguseid ilusaid vilditud meistriteoseid, minu esimesed katsetused on väga lihtsad.
Minu esimesed katsetused olid kuuseehted. Seene krae ja lepatriinu silmad tegin pärlitest.

Kui juba käsi soe oli, kaunistasin oma hiljuti väikseks pestud alpakka lõngast mütsi ära. Endisest mütsist sai tassisoojendaja. Kaunistamise järge ootavad kootud ja vilditud lõngajääkidest kindad, nendest tulevad pildid järgmine kord.