Viimse jupini

Olen juba varem sellest ka rääkinud, aga ei väsi kordamast kuidas mulle meeldib kõik viimase võimaluseni ära kasutada, isegi lõngajupid. Mul on diivani kohal riiulis purgike, kuhu kõik lõngajupid topin, need siis jälle kokku palliks kerin ning pesumasinas ära vanutan. Ja ongi nii meie kassidel kui ka loomakaitsele andmiseks paras kogus uusi mänguasju tehtud.

Janku janku

 

Heegeldasin saadud lõngajääkidest (kudujatele ikka tuuakse teinekord kotikesega lõngajääke siit ja sealt) jänku, mille andsin loomakaitsele edasi loosimiseks. Väike asjake küll, aga pusserdamist jagus päris mitmeks õhtuks.

Kaisukass

Tegin kingituseks kaisukassi, või õigemini loomakaitsele loosimiseks. Kapis oli mul fliisijääke. Joonistasin vaba käega kassifiguuri fliisile ning lõikasin välja. Õmblesin siis kokku, jättes saba kohale ca.4 cm pikkuse ava. Keerasin kassi selle ava kaudu pahupidi (tegelikult küll õigetpidi). Toppisin mänguasja vatiini täis ja siis õmblesin ava kinni, õmmeldes sinna ka saba.

 Tikkisin peale silmad ja nina silmadeks leidsin ka läikivad nööbid.

Kassieri - mänguasjad

Ma kujutan vähemalt ette, et igal kudujal on ka poolikuid lõngatokke järel. Kerisin nendest pallid ning vanutasin pesumasinas käterättidega pesuga ära. Panin oma kuulid eraldi pesukotti mida ma sukapükste jms jaoks tavaliselt kasutan. Nagu lähemalt vaadates näha on, siis "traageldasin" veel enne vanutamist sukanõela ning lõngaga üle keritud lõnga ka, esimesel katsel kippusid ilma kinnitamata pealmised kihid natuke laiali vajuma.

 Peale vanutamist oli mul suur kotitäis palle, kokku vist küll 50. Läksin kuidagi hoogu oma lõngakotte tühjendades.

 

Kui pallid ära olid kuivanud, siis lõikasin kääridega ühe külje peale sälgu, surusin liimipüstolist sinna liimi ning toppisin suled sisse. Siis surusin sälgu jälle kokku. Suled ostsin hobi-/nännipoest.

 Meie punapea on uute pallidega väga rahul. Punapea sai endale mitu palli mis nüüd küll enamuses diivani all on, kuni me need jälle harjavarrega välja kougime. Pallid jäävad ka väga kenasti küüniste külge kinni, nii et kassil põnevust veelgi rohkem.

 Teine mänguasi, mida teha proovisin, sai inspiratsiooni loomapoest ostetud mänguasjast, mis meie majas kähku ära retsitakse. Poe omadel on suled kehvasti kinnitatud, nii et minu omad peavad kauem vastu. Miinuseks on see, et puust varras on kõva nii et teinekord saavad mänguhoos kassid kogemata laksu vastu käppa. Ostsin lillepoest puidust vardaid, vaja on veel sulgi, nööri ning liimipüstolit.

 Natuke mäkerdamast ja jamamist oli, aga sain kuidagi suled ikkagi nööri ja liimipüstoliga toki otsa kinnitatud. Tuba nägi muidugi välja, nagu meil oleks siin väga kollast kana tapetud, st teinekord teen sama tööd suvisel ajal õues.

Pildi pealt ei ole küll aru saada, kuid suletokid on eriti meie Biancale meelt mööda. Kui ta ühe neist mängu ajal "kinni püüab", siis lohistab ta kogu kupatust uhkelt enda järel.





Tuttidega sall ja heegeldatud kass

Mu eelmine sall on nii palju tähelepanu saanud, et kudusin suure soojaga veel ühe. Proovin jõululaadal maha müüa või midagi.

 

Blogimas pole üle kuu aja käinud, aga valmistehtud või poolikuid asju on selle ajaga ikka päris mitu tekkinud. Näiteks proovisin kassile heegeldada mänguasja, mis küll kahjuks populaarseks ei osutunud. Ilmselt on tegu liiga kobaka asjaga mis ei veere ega midagi. Hämmastav tegelikult, kui mitu tundi sellise väikese pussaka tegemise peale aega kulus. Mingit mustrit mul muidugi polnud, hakkasin ühest otsast lihtsalt heegeldama.