Poolik asi- kassipadi

Olen mõnda aega vaadanud et praegu on "popp" pere, lemmikloomade jms piltide tikkimine ja hakkasid endal ka näpud sügelema. Ei mäletagi, millal viimati tikkisin. Proovisin erinevaid saite, aga jäin pidama Pixel-Stitch.net -i peal. Laadisin kassipildi üles ja isegi niidinumbrid olid juba ette antud. 

Minu tikkimise suurus on 120x117 ristpistet, kokku 37 värvi. Seda saab ka ise valida, kas veel suuremat, väiksemat, rohkem või vähem värve. Taustaks valisin ise teised värvid, aga muidu pean ikka plaanist kinni. Pool patja veel tikkida.

Pidin leidma ka viisi, kuidas niidid sassi ei läheks.

Kõik Helliku heaks

Juba kolm kuud oleme olnud koeraomanikud ja tundub, et elu keerlebki enamasti meie pikakoivalise Helliku ümber. Mul pole isegi meeles olnud vahepeal valmis saanud kleite pildistada. Ehk tuleval nädalavahetusel.

Duplol on oma suur puur, mis üle poole toast enda alla võtab. Puuris magab ta öösiti, ja siis kui me kodust ära oleme. Oleme proovinud ka lasta tal omaette olla, aga Duplol tekib paanikahoog. Viimasel korral toidupoes käies helistas isegi üks naaber kes teatas, et teie koer on poolest kerest II korruse aknast väljas ja ulub. Aken oli imepisike õhutusaken ning me ei osanud elu sees arvata, et ta sealt end välja pressida suudab. Peale seda oleme Duplo puuri pannud kui on mõlemal korraga vaja kodust ära käia.
Puuri tegin Hellikule vatitekist madratsi ning ohverdasin ka ühe padja. Õmblesin vanadest riidejääkidest retrokatted ümber ja ongi meie kutsul oma voodi. 

Viimse jupini

Olen juba varem sellest ka rääkinud, aga ei väsi kordamast kuidas mulle meeldib kõik viimase võimaluseni ära kasutada, isegi lõngajupid. Mul on diivani kohal riiulis purgike, kuhu kõik lõngajupid topin, need siis jälle kokku palliks kerin ning pesumasinas ära vanutan. Ja ongi nii meie kassidel kui ka loomakaitsele andmiseks paras kogus uusi mänguasju tehtud.

Kassieri - mänguasjad

Ma kujutan vähemalt ette, et igal kudujal on ka poolikuid lõngatokke järel. Kerisin nendest pallid ning vanutasin pesumasinas käterättidega pesuga ära. Panin oma kuulid eraldi pesukotti mida ma sukapükste jms jaoks tavaliselt kasutan. Nagu lähemalt vaadates näha on, siis "traageldasin" veel enne vanutamist sukanõela ning lõngaga üle keritud lõnga ka, esimesel katsel kippusid ilma kinnitamata pealmised kihid natuke laiali vajuma.

 Peale vanutamist oli mul suur kotitäis palle, kokku vist küll 50. Läksin kuidagi hoogu oma lõngakotte tühjendades.

 

Kui pallid ära olid kuivanud, siis lõikasin kääridega ühe külje peale sälgu, surusin liimipüstolist sinna liimi ning toppisin suled sisse. Siis surusin sälgu jälle kokku. Suled ostsin hobi-/nännipoest.

 Meie punapea on uute pallidega väga rahul. Punapea sai endale mitu palli mis nüüd küll enamuses diivani all on, kuni me need jälle harjavarrega välja kougime. Pallid jäävad ka väga kenasti küüniste külge kinni, nii et kassil põnevust veelgi rohkem.

 Teine mänguasi, mida teha proovisin, sai inspiratsiooni loomapoest ostetud mänguasjast, mis meie majas kähku ära retsitakse. Poe omadel on suled kehvasti kinnitatud, nii et minu omad peavad kauem vastu. Miinuseks on see, et puust varras on kõva nii et teinekord saavad mänguhoos kassid kogemata laksu vastu käppa. Ostsin lillepoest puidust vardaid, vaja on veel sulgi, nööri ning liimipüstolit.

 Natuke mäkerdamast ja jamamist oli, aga sain kuidagi suled ikkagi nööri ja liimipüstoliga toki otsa kinnitatud. Tuba nägi muidugi välja, nagu meil oleks siin väga kollast kana tapetud, st teinekord teen sama tööd suvisel ajal õues.

Pildi pealt ei ole küll aru saada, kuid suletokid on eriti meie Biancale meelt mööda. Kui ta ühe neist mängu ajal "kinni püüab", siis lohistab ta kogu kupatust uhkelt enda järel.