Kolmnurkadest kolmnurkne sall vol.2

Tühjendasin lõngakotti ja kudusin uue õlasalli. See läheb kingikotti, sest endal on mul sallisahtel juba punnis. Varem olen endale ka analoogse salli teistes värvitoonides kudunud. Esimese salli juures on ka kudumiskirjeldus.

Hargipitsiline merehall sall

Jaanuaris tuli äkitselt meelde, et lubasin sügisel lolli peaga käsitööliidus hargipitsi näidata. Enda meelest lubasin ainult näidata, aga Käsitööliidu kontakt pani mulle lausa 3 x 2 tundi kinni, et saaks kursuseid pidada. Otsisin kerge paanikaga oma töövahendid ülesse ning hargipitsitasin sellise salli.

Nii suurt asja pole lihtne korraga ühele pildile saada.

Ja kuna elu on õpetanud, et isegi endatehtud pildid koridoripeegli ees on paremad, kui mehe klõpsitud, siis ma isegi enam ei küsi ta käest.

Heegeldatud sall

Vahel on suured pikad kohevad sallid üsna tüütud ja tahaks et kurk oleks soe põhimõttel "vähem on rohkem" :-) 

No umbes nii nagu siin allpool paistab.  Heegeldatud lihtsalt üks paraja pikkusega soolikas mis kinnitatud nööbiga.

Töötab küll :-)

 

Kolmnurkadest kolmnurksall

Alguses joonistasin paberile kuidas nurgad täpselt jooksma hakkavad. Kududa tuleb triipudena ning siis triibud hiljem kokku õmmelda.

Ühevärvilised kolmnurgad on kootud lihtsalt nii, et igal uuel real on kaks silmust alguses kokku kootud. Kahevärvilised ruudud on kootud sama põhimõttega - igal teisel real on ühte värvi lõngaga silmus rohkem kootud ning teise värviga silmus vähem.

 Tulemuseks on soe ja mõnus õlasall. Minu vardad olid suuruses 3,5 ning vardal 40 silmust. Sellise salli kudumisel on hea lõngajääke ära kasutada, samuti on seda kerge kaasa võtta kui kuskil oodates kudumiseks aega peaks olema.

Hargipitsist pikk sall

 Hargipits näeb võib-olla keeruline välja, aga see on põhimõtteliselt heegeldamine hargi abil. Tulemus on õhuline ja delikaatne. Minu uus sall tuli pehme, õhuline ja soe. Mina õppisin hargipitsi netist, youtube-st ning muudest kohtadest vaadates. Inglise keeles on tehnika nimi Hairpin Lace. Pinterestist leiab veel hulgaliselt näiteid, mida hargipitsist teha saab, nii et tuleb ainult hankida hark, heegelnõel ning natuke lõnga. Muuseas, alguses sobivat harki otsidest ostsin ka puidust varrastega hargi, aga seda ei soovita. Puit nõtkub. Müüakse nii reguleeritavaid harke kui u-kujulisi. Reguleeritav on muidugi parem, saab pitsi laiust reguleerida. Varem olen ka jaganud linke nii õpetustele kui ka isetehtud hargi õpetusele, nii et kel huvi on, vajutage paremalt poolt menüüst Hargipitsi peale ning lapake end alumiste postituste peale.

Lõngajääkidest kolmnurk-ruudusall

Mulle see kolmnurkade kudumine nii väga meeldis et juba on järgmine asi käsil....

Roosamanna beebitekk

 

Jõululaadaks on vardad nobedasti käimas, valmis sai roosa villane beebitekk. 107x109 cm suur. Äär on heegeldatud. Võib ka õlasallina kasutada.

Tuttidega sall ja heegeldatud kass

Mu eelmine sall on nii palju tähelepanu saanud, et kudusin suure soojaga veel ühe. Proovin jõululaadal maha müüa või midagi.

 

Blogimas pole üle kuu aja käinud, aga valmistehtud või poolikuid asju on selle ajaga ikka päris mitu tekkinud. Näiteks proovisin kassile heegeldada mänguasja, mis küll kahjuks populaarseks ei osutunud. Ilmselt on tegu liiga kobaka asjaga mis ei veere ega midagi. Hämmastav tegelikult, kui mitu tundi sellise väikese pussaka tegemise peale aega kulus. Mingit mustrit mul muidugi polnud, hakkasin ühest otsast lihtsalt heegeldama.

Lõngajääkidest pikk sall

 Ma ei raatsi kunagi lõngajääke ära visata, aga palju sa neid lapitekke ikka kood ja heegeldad. Seekord tegin kotitäiest lõngajuppidest hunniku tutte. Siis otsisin välja kõige suurema kera ülesharutatud lõngaga ning kudusin tutid salliotstesse.

Mütsid, mütsid, mütsid!

Meil siin Lillehammeris on nii niru suvi, et ma koon igaks-juhuks mütse. Ei tea iial, millal lumesadu tuleb. Mõned mütsid on kingitusteks, teised müügiks, kolmandad enda perele.
See komplekt on kootud merinovillase ja Dropsi Kid-silk`i (siid ja mohäär) seguga. See on mu viimase aja suur lemmik segu, pehme, mõnus ja siidine.

Ja ka baretid on mu viimase aja suur nostalgiline lemmik. Lilla barett on samuti merino ja kid-silki segu. Seda baretti proovis eile mu mehe 91-aastane vanaema, tõmbas selle endale nagu kausi üle silmade ning arvas siis, et suur sai. Ei oska need norrakad ikka baretti kanda.

 Need mütsid on kootud topelt lõngast, mu põhjatute lõngakorvide alpakaosakonnast. Tore jälle vanad jäägid ära kasutada.

 Viimane müts on jällegi merino ning kid-silki segu.

Pätikad ja sall õepojale

Jaanuaris kudusin õepojale kindad, mida mina kutsun päti- või turukinnasteks. Klapiga kindad, et sõrmi paremini kasutada saaks. Lõngajääkidest sai ka salli kootud.

Kael ja õlad soojaks

Homme on Maihaugenisse jõululaadale minek, minu elu esimene jõululaat. Õnneks jagan lauda kahe toreda eestlasega, kes täna pungis pagasitega kohale jõudsid. Nende töödest panen hiljem pilte üles. Meie tooted on kõik käsitöö, kuigi igaüks meisterdab oma asju oma stiilis, mis ongi ju muidugi ainult super. Kes siis ikka tahab laadal ühesuguseid asju näha. 

Muude kudumite hulgas on mul ka kolmnurkne õlasall. Lõng on Eestist ostetud, salli peale kulus 240 gr.

Lisaks veel kaks ringkaelust. Inspiratsioon on jällegi selleaastasest Käsitööst, minu omalooming on kaela vastu jääv soonik, et ikka kurk soe ja terve püsiks. Lõng Drops Andes, 35% alpakka, 65% villane. Vardad nr 8, silmuste arv 54.

Kaval kaelus

Sellel sügisel õppisin ära ruutude kudumise ning minu meelest on ruudud eriti effektsed suurtena. Idee on selle aasta ühest ajakirja Käsitöö numbrist, enda lisatud on ülemine soonik. Külmavaresena mõtlen ikka, kuidas kael veel rohkem soojas võiks olla. Varsti on jõululaadale minek, ehk trein veel mõne sellise. Muster on eriti hea lõngajääkide kasutamiseks. Mina küll seekord ostsin paksu Drops Andes´i, 65% lambavilla / 35% alpakkat. Eelmises postituses on ka näha, kuidas sall kaelas välja näeb.

Soe topeltmüts ja ringsall

Hiljuti sai valmis topeltmüts ja ringsall õepojale. Õppisin ruutusid kuduma. Salli ülemises osas on ka tihedam ja kitsam soonik, et kaelal ikka soe oleks. Õepoja eemaloleku tõttu pidi õde ise modellina üles astuma.

Apelsinivärvilised kurgusoojendajad

Norras on väga popid eri vormides ja suurustes kaelasoojendajad. Kudusin paar tükki prooviks. Kukla taga olevat nööpi saab vastavalt vajadusele liigutada ning kaela jämedusele kohandada.

 Viimane kaelus on hargipitsi tehnikas. Päris aeganõudev, aga ilus tehnika.