Pole juba varsti 2 kuud vardaid kätte võtnud. Energia on kulunud maja värvimisele, aia rajamisele ja ei teagi millele veel. Maja on peaaegu värvitud, viimased aknaraamid II korrusel ootavad veel valget värvi. Nii kõrgele mina ei julge ronida, nii peangi ootama kuni mu mees inspiratsiooni leiab. Kui mina tahan vastikud asjad ära teha, et nende peale rohkem mõtlema ei peaks, siis on mu mees täpselt vastupidine- tema venitab. et vastikuid töid tegema ei peaks. Nüüd ootan siis kannatlikult kuni ta end kokku võtab ja kodurahu huvides end katusele venitab.
Värvimist alustasime 8.mail.Enamuse maalimisest tegime kahekesi ning kõik on saanud kaks kihti värvi, valged osad isegi kolm.
Seltskonna mõttes lubasin ma aiamööbli üle värvida, siis olen ka mina aias päikeselõõsas, mitte mõnusasti jahedas toas. Meie aiamööbel püsib koos ausõna peal. Kruvisin kõikidesse võimalikudesse kohtadesse kruvisid, et ehk peab mööbel veel 2-3 aastat vastu ning nüüd maalin värvijääkidega üle. Pool mööblist tuleb helesinine, pool tumepunane. Aga ilusam ikka, kui ära kulunud, talvede jooksul hallikaks tõmmanud valge, kuhu me veel lisaks maja värvimise ajal krunti ning majavärvi peale lödistasime.
Möödunud nädalal algasid ka ettevalmistustööd sissesõidu rajamiseks. Meil on palgatud töömees, kes teeb suurema osa tööd ära ning siis ütleb, mida meie teha saame. Sissesõit on meil nii kehva koha peal, et vihmasaju ajal koguneb palju vett just keset sissepääsuala. Töömees on terve nädala rihtinud erinevaid kallakuid välja, et vesi jälle maja eest ära juhtida. Kivide ladumine meeldis mulle ikka juba palju rohkem kui maja värvimine. Ladumine käib kiiresti ning tulemust on kohe näha. Nüüd ootame jälle et töömees postide ümbert ning tee äärsed kivid parajaks lõikaks, siis saame edasi meisterdada. Vonklevasse serva teen lillepeenra, see on järgmine ülesanne, senimaale kõige meeldivam.
