Minu poolt on paar nädalat üsna vaikne olnud, hea et Katrin oma näputööd ja ahju ülesvuntsimist näitab. Minu viimase kolme nädala saavutus on kontorisse tiritud oksad millele traadi abiga puupärlitest "munad" kaunistuseks külge riputasin.
Mul on pooleli üks kapuutsiga kampsun, mida juba üle 3 nädala igatseva näoga vaatan, viimastel päevadel juba koon natuke ka, ikka 3-4 ringi päevas.
Asi on selles, et olen lõpuks oma parema käe karpaaltunneli ära lasknud opereerida. Selle hädaga olen ringi käinud pea 12 aastat ning vasak käsi ootab oma järjekorda. Lõikus oli 3 nädalat ja 2 päeva tagasi. Operatsioon oli reedesel päeval ning kontorirott käsutati ilma igasuguse haigusleheta esmaspäevast tagasi tööle. Esimesel nädalal oli üsna jama tegelikult arvutiklahve toksida, oli ikka nõksa valus ning lisaks jäi paks side kogu aeg ette. Samas on kasulik sõrmi juba operatsioonipäeval liigutama hakata, siis ei kasva läbilõigatud käsi valesti kokku.
10 päeva peale oppi nägi haav päris kena välja, kuid käsi oli ikka veel parasjagu muljutud ja sinikollane.Lõikekoha ümbert oli käsi kõvem ja paksem kui mujalt, aga see pidi normaalne olema.
2 nädalat hiljem oli niitide väljavõtmise aeg. Nii nägi käsi 13.päeval välja. Peale niitide eemaldamist hoidsin kätt paar päeva kohe nagu mädamuna, sest kartsin haavade avanemist.
Piilusin ikka iga päev plaastri alla, ega haav lahti ei hakka vajuma, sest ikka vahest tegin mõne liigutuse või tõstsin midagi ülearu. Aga 17-ndal päeval haava puhastades selgus, et haava narmendavad servad olid hoopis vana nahk, mille sai ära sikutada. 3 päeva hiljem kukkusin libedal mäeseljal just parema käe peale nii, et lõigatud koht laksatas vastu kivi ja kogu kereraskus vajus parema käe peale. Head see kindlasti ei teinud, aga vist läks siiski hästi.
Praeguseks on arm ikka hästi nähtav, kuid armi ümbrus enam nii kõva ei ole kui nädal tagasi. Ma arvan et mu käsi on nii hästi paranenud, kuna ma kohe esimesest päevast sõrmesid hakkasin liigutama ning iga päevaga kätt rohkem olen kasutanud. Raskusi tõsta ei soovitata enne 3 nädala möödumist, kuid mina pean küll ausalt tunnistama, et olen kogu aeg piire kombanud alates kohvitassi tõstmisest kuni palju raskemate asjadeni. Tore on küll meest käsutada, aga ega iga asja pärast ka ei viitsi kedagi appi hüüda. 2 nädalat peale oppi pesin juba aknaid, sest kaua sa ikka diivanil vedeled. Ise lihtsalt katsusin tunda, et üle ei pingutaks ja tegin kodutöid oma tempos.
