Suitsutamise katsetused

Suvel võtsin endale pähe, et paras aeg on proovida kuidas üks suitsuahi valmis meisterdada. Algus oli täitsa vahva, vaatad aga pilte ja uurid teiste kogemusi. Valmis ahju ostmine on hiiglama igav ja üsna kulukas ettevõtmine. Enamus iseehitajaid on teinud oma suitsuahjud "käepärasest materjalist" mida koduses majapidamises ikka leidub. Minul seda luksust ei ole, sest sellist asjanduse ajalugu lihtsalt EI OLE. No peaaegu mitte. mingi ports vanu korstna ja ahjukive oli tõepoolest olemas ja nendest sai laotud koldeosa. Interneti ahjudel olid uhked malmist ahjuuksed - minul oli võtta vaid vana pliidiuks. Vaevalt ma kunagi pliiti laduma hakkan, seega läks seesama kasutusse. Kolde peale läksid metallist armatuurivardad, sinna peale kerisekivid. Sealt edasi oli aeg puitu kasutada ja kohe õhkasin heameelest, sest puidust asjade meisterdamine on ikka käkitegu muu jama kõrval.

Kõigepealt valmis karkass, siis uks - minu esimene uks :-) Suitsukambri osa sai kaetud puidust laudadega ja väljapoole lõin peale vanad servamata lehiselaudade jäägid. Katusele leidsin just (peaaegu) paraja tüki plekki.
Ukse käepideme sain sealtsamast ojakaldas kasvavalt saarepuult. Kõige lõpuks pintseldasin kogu selle ilu linaõliga üle, isegi kivid ja ukse - nii igaks juhuks :-)

Selline see meie Gustav siis on

Liha suitsutamine ei ole iseenesest väga keeruline aga võtab ikkagi aega ja kõvasti katsetamist et leida see parim tulemus. Söömata pole veel ükski suutäis lihast jäänud.

Stardikas - kõik mis suitsutamiseks vajalik, liha, puit ja kirves. Esmalt kuivade lepahalgudega tuli üles, ca 40 minutit võtab kuni kerisekivid saavad soojaks ja ahjus on püsiv temperatuur. Seejärel lähevad käiku tooremad lepad.Puid läheb ilmselgelt oluliselt rohkem, kui pildil näha.







Kuna iga suitsutamise kord on omamoodi katsetus veel, siis on kogused pisemad.
Kamaraosa on pealpool, et rasv kuumuse käes niisama raisku ei tilguks.

Kaheksa tundi hiljem...

 Mõned päevad on nüüd suitsulihadieet garanteeritud ;-) Üks idee on panna sel aastal jõululauale kaelakarbonaad, mis on eelnevalt suitsuahjust läbi käinud. Kuuldavasti ka pardirinnafilee on suitsutatuna imehea ja läheb kindlasti proovimisele. Seniks aga peab leppima sellega siin.

Kampsunist padi

   

Kasutatud riiete pood on üks äraütlemata vahva allikas.  
Vahel ütleb mõni asi kõva häälega:"V Õ T A  M I N D  K A A S A !!!" 
Aga mida teha, kui kisendav kampsik on näiteks neli numbrit suurem????

Eks siis võib sellest näiteks padjakatte teha, 
et ilusat mustrilist kudumit kerele lähedal hoida 
ja ennast selle vastas soojendada.

Liivakoogid- sandkake

Minu jaoks on jõuluhooaeg alanud, esimesed jõuluküpsised on karbis. Olen varem kirjutanud, et Norras on traditsioon jõuludeks 7 erinevat küpsist/küpsetist teha. Hunniku krumkake'sid tegin juba ära ning saatsin ämmaga vanaemadele. Lisaks proovisin esimest korda teha liivakorvikesi. Neid süüakse siin moosi ja vahukoorega, aga lähevad muidugi ka niisama alla.
Kokaraamat lubas, et selle taignaga ei pea vorme määrima, ja mina sain küll kõik ilusasti vormist välja, ainult üks korvike läks pooleks. Natuke pidin vormidele põhja peale ainult noasabaga kopsima et neid välja saada.
Kogusest sai 4×16 korvikest, üsna palju. Kuna enne korvikestest välja võtmist tuleb lasta vormidel jahtuda, siis võtab küpsetamine aega.

Retsept on lihne:
250 g võid vahustada
190 g tuhksuhkruga
Lisa 1 muna
60 gr jahvatatud mandleid
375 g jahu

Lase taignal öö külmkapis seista.
Pressi taigen vormidesse ja küpseta ca.15 min 180.kraadi juures kuldpruuniks. Minu ahjus aitas 11 minutist.

Säilita liivakorvikesi kaanega karbis või pane sügavkülma.

Koogipildid on kokaraamatust laenatud, mu enda omad jäid elektrivalguses kuidagi plassid ja äbarikud.

Ontliku kraega kleit

Uus lemmikkleit, hästi istub ja lõige kuidagi istub mulle ka. Krae tegemine oli ka oodatust poole lihtsam. Lõige on tellitud netist, onion`i saidilt. Kahjuks on lõiked küll taanikeelsed, aga kogenumad õmblejad oskavad ilmselt ise tükid kokku panna nagu vaja.