Pikupidi kootud mütsid kuklakaarega

Kudusin hunniku mütse topeltlõngast villane + alpaka. Kuklakaart oli lihtne sisse kududa, õmbluse planeerisin ka osavalt täpselt kuklasse.

 

Tulekarva müts

Kudusin mehele ruudulise mütsi. Kukla poolt kaarega, et suusaretke ajal müts kõrvade pealt üles ei vajuks.

Alustasin soonikuäärt edasi-tagasi kududes ning igal pöördel mõlemasse otsa 1 silmuse juurde kasvatades. Kui mütsiäär piisavalt lai sai, jätkasin soonikut ringvarrastega kududes.

Müts sai ka imelises pühapäevas ära testitud.

Hargipitsist pikk sall

 Hargipits näeb võib-olla keeruline välja, aga see on põhimõtteliselt heegeldamine hargi abil. Tulemus on õhuline ja delikaatne. Minu uus sall tuli pehme, õhuline ja soe. Mina õppisin hargipitsi netist, youtube-st ning muudest kohtadest vaadates. Inglise keeles on tehnika nimi Hairpin Lace. Pinterestist leiab veel hulgaliselt näiteid, mida hargipitsist teha saab, nii et tuleb ainult hankida hark, heegelnõel ning natuke lõnga. Muuseas, alguses sobivat harki otsidest ostsin ka puidust varrastega hargi, aga seda ei soovita. Puit nõtkub. Müüakse nii reguleeritavaid harke kui u-kujulisi. Reguleeritav on muidugi parem, saab pitsi laiust reguleerida. Varem olen ka jaganud linke nii õpetustele kui ka isetehtud hargi õpetusele, nii et kel huvi on, vajutage paremalt poolt menüüst Hargipitsi peale ning lapake end alumiste postituste peale.

Jõulukuulid vol.2

 Nagu norrakad ütlevad- julen varer helt til påske - jõulud kestavad lihavõteteni. Need kuulid said siiski valmis tehtud viimaste jõulude ajal, aga mul ei ole viimasel ajal üldse seda arvuti-soolikat, kuigi tehtuid töid võiks näidata. Kuidas ma penoplastist kuule katan ja kuivatan, sellest olen varem kirjutanud siin. Vahe on selles, et antud kuulid katsin katsin algul pva-ga ning pinseldasin peale parajaks rebitud ajakirja tükke. Lõpuks pinseldasin veel peale liimiga segatud glitterit. Paela kinnitasin nööpnõela ning liimipüstoliga, et ikka kindlam oleks.

 Need kuulid lähevad järgmisel jõuluajal kingikotti. Mulle ikka meeldib varakult valmis olla.

Pakutrükk

Uute katsetuste lainel. Ostsin värvipoest tekstiilivärvi, kummist plaadi ja terava noa ning hakkasin katsetama. Nüüd olen ka linoleumi ja linoollõike noad ostnud, kuid pole veel uute trükimustrite lõikamiseks läinud.
Esimene katsetus oli diivanipatjade pimpimine. Ostsin valmis padjad.

 

Padja sisse panin ajalehe, juhuks kui värv läbi kanga peaks minema. Läkski. Lõikasin kummist mustri välja, kleepisin puiduklotsile ning hakkasin trükkima.

Hiljem tegin huuleläike pudeli abiga mummusid ka lehtede vahele.

Peale trükkimist pidi värvi läbi küpsetuspaberi veel 5 min. triikima, see oli kõige igavam osa. Kuid tulemus tuli selline:

 Uued asjad on magnet kassidele. Tänaseks on need nunnud karvapallid uude koju rännanud. Nüüdseks olen veel värve juurde ostnud, lihtsalt nii väga meeldis. Jään huviga ootama, kuidas padi pesu kannatab. Topsi peal seisis, et kannatab küll 40 kraadist pesu.

Romantiline nõelapadi

Napilt peale jõule on mul sünnipäev. Üks sõbranna kinkis mulle hästi toreda isetehtud nõelapadja. Boonusena oli topsi sees ka koht kääridele (väga praktiline!) mille sõbranna küll suure ärevusega oli topsi külge kinni liiminud. Kangutasin käärid siiski lahti. Küsisin Torunn`i käest, kuidas ta teeb nii ilusaid topse. Ta oli taaskasutusest ostnud teetassid ja autokauplusest pesusvammi (kui varem kasutatud vana autoistme poroloon otsa sai).  Svammi otsa viltis ta viltimisnõela kasutades kihi villa ning liimis siis padja tassi sisse. Nii lihne ja ilus :)

Käpikuhooaeg

Harjutasin lapilise kirja kudumist, sest lähen kohalikule käsitööseltsile seda jaanuaris edasi õpetama. Kindakiri on Suurest Kindaraamatust ning pärit Võnnust.
Lammastega lastekinnaste muster on ühest norrakeelsest kindaraamatust, kuid mustrit saab üksikuna osta ka siit 4 euro eest http://www.joridweb.com/butikk/butikk.html

 Viimane detsembris valminud kindapaar on mulle endale, muster on vanast Nõukogude Naisest. Mustrit on  päriselt paremini näha kui pildi peale jäi.