Kaks kevadist linikut

Esimene linik käib kapi peale kohvitassi ja lillepoti alla. Teine on diivanilauale. Peab ütlema, et aplikatsiooniga töötamine oli väga lõõgastav. Et väljalõigatud motiivid paigal püsiks, oli mul ostetud aplikatsioonide jaoks mõeldud liimipaberit, mis pesus välja läheb. Kõige pealt kleepisin sinna riide millest aplikatsiooni välja lõikasin, seejärel kinnitasin selle kuuma triikrauaga taustatekstiili külge.

Esimene jõulukink on valmis

Umbes 100 aastat tagasi hakkasin kõige vanemale õepojale tekki tegema. Ta oli siis umbes 6.aastane,

 Tekk sai peaaegu valmis ning rändas siis koos minuga sinna ja tänna 20.aasta ringis, kuni ma nüüd lõpuks end kokku võtsin ja teki kokku monteerisin. Tekk läheb järgmisse jõulukotti.

Kokku monteerimine ongi minu meelest kõige hullem. Pane niipalju nõelu nagu tahad, ikka liiguvad riidekihid õmblemise käigus viltu. Lapiteki ja tagumise riide vahel on veel kiht vatiini, st 3 kihti mis lõpuks igaüks omale poole viltu vajuvad...
Sel aastal avastasin spetsiaalse imejala mis õmblusmasinaga kaasa käib, inglise keeles on selle nimi WALKING FOOT

ning sellega õmmeldes on kihid üllatavalt stabiilsed ning õmblemine käib valutult.

 Tekis on omajagu retrotekstiile 90ndate stiilis.

Jõululauale

 Viimasel ajal on kudumine kuidagi ripakile jäänud ning selle asemel istun rohkem õmblusmasina taga. Kuna kleite juba nagu kapis jagub, siis olen lapitehnikaga mänginud. Proovisin esimest korda riidejääkidest tähekesi teha. Tegin aluslinikud, et kallid külalised mu uut laualina kohe kastmega ära ei määriks.

Vaim on valmis, kuid liha on nõder

Ostsin suvel mõned uued õmblemisajakirjad, lappasin läbi ja märkisin lipikutega ära, mida kõike teha tahaks, aga tegudeni pole veel jõudnud. Õmblemine pole kunagi mu suur lemmiktegevus olud, kõige rohkem meeldib ikka resultaat, kui midagi uut ja kobedat selga saab tõmmata. Õmblemise juures on kõige hullem lõigete ajamine ning nende kohandamine oma mõõtudele, ma pole kunagi päris kindel kas lõpptulemus tuleb paras või mitte.

Käpik

 Kudusin suve alguses ühed päikesekollased käpikud. Mulle meeldib kui muster on värvidega, mis üksteise sisse natuke ära kaovad.

Mobiilikotid, prillitoosid

Olen treinud paraja hunniku mobiilikotte, neid võib muidugi prillitoosina ka kasutada. Kasutasin paksemaid kangajääke ning tikkimisniitide viimaseid juppe.

Roosa kampsun

 Kudusin ämmale väga roosa kampsuni. Inspiratsioon on garnstudiost, muster Sweet as Honey. Ma ise jäin vähemalt väga rahule. Raglaan istub alati õlgades palju paremini, kui "tavaline" kampsun.