Tassialused

Nüüd riskin ma paista vanainimesena, kuid meie majas kasutatakse diivanilaua peal tassialuseid. Hetkel on mul käsil vildist lambivarju tegemine, ning sellega seoses jääb üle parajaid vilditükke. Vilt on mõnus materjal. Osa tassialuste mustritest sai peale tikitud, osa välja lõigatud ning siis õmmeldud taha teist värvi vilt. Lõpetuseks on tikitud osa taha õmmeldud sama suur kaunistamata vilditükk ning masinaga servad kokku lastud. Tikitud osa hakkas töötegemise ajal pisut laperdama, kuid kui pärast valmis kokkuõmmeldud tassialused tagumise külje pealt triikrauaga üle aurutada, siis hoiavad tükid end jälle ilusasti lamedad. 

Raamitud ornamendikirjaga rätt

Lõpuks ometi võtsin ette talvel valmis kootud räti venitamise. Lõng on istetud eelmisel suvel Elva väikeset lõngapoest. Lõnga nimi on Roma, 100% Virjinia vill, ma ei tea küll mis see on. Mul on nagu meeles et meriinovillane oli, kui ostmiseks läks. Kulus 4 tokki sellise lahmaka salli peale.

Muster on Haapsalu räti raamatust, lk. 127.

Viimased kaks poekotti ka vaja ette näidata. Ümmargused kaunistused on õhukesest vildist välja lõigatud ning keskelt koti külge õmmeldud, kaks rõngast üksteise peale. Et siis hiljem natuke laperdaks.

Lilleaiakirjaga sall

Kudusin endale suure sooja õlasalli. Lõng on Eestimaalt, nimi Kauni, edasimüüjaks Taani firma. Algul mõtlesin nime nähes, et siin müüakse Soome lõnga. Lõng on 100% lambavillane ning lõhnab ka nii mõnusasti lamba järele. Kasutasin vardaid suuruses 3 ning kokku kulus lõnga kolm tokki. Muster on Haapsalu räti raamatust (Saara kirjastus 2013) lk. 231 - Lilleaiakirjaga rätt.

Poekotid

Lihavõtete ajal on kodus kõige mõnusam. Olen endale õmmelnud kleidi, puudu on ainult küljelukk. Peale selle olen treinud õige mitu poekotti. Paar neist on meie enda perele, ülejäänud läheb kohalikule loomakaitsele loteriile väljaloosimiseks.

Kolimiseelne tühjendus

Toimetan endiselt oma lõngajääkide koti kallal, sest kallist kraami ei tohi ära visata. Lammas on ju villa enda seljas kuid kasvatanud, siis on see maha pügatud, seda pestud, kraasitud, kedratud, värvitud, keritud, poodi sõidutatud....

Rohelisest jääkide kotist tuli terve lapitekk suuruses 130x150 cm välja. Kududes oli endalgi seda hea ja soe jalgade peal hoida. Tekk ongi kootud kingituseks, et kingisaajal pikkadel talveõhtutel teleka ees pikutades jahe ei hakkaks.

Viimasel pildil on usin lõngavalvur Lumepall.

Täitsa roosiline

Mõned tokid lõnga Drops Nepal, Muhu mustrite raamat, natuke proovimist ja harutamist ning ongi soe kampsun valmis.

Saara kirjastus andis hiljuti välja väikese vihiku linnumustritest, nüüd võiks minu poolest roosiraamat ka tulla.

To in one

Kui kellelgi on kulunud jalatugi, mida majakass armastab ning hunnik lõngajääke (ning jällegi kass, kes villase ja pehme peal magada armastab), siis saab need kaks asja - jalatugi ning villane lõng - kassi rõõmuks ühendada.
Kudusin suvalise laiusega ribad, mis järgemööda kokku õmblesin ja siis klambritega tooli külge kinni lõin. Nagu näha kiitis pikakoivaline tulemuse kasutuskõlblikuks.