Mul on alanud kuuenädalane puhkus. Olgu öeldud, et see pole normaalne puhkuse pikkus isegi mitte Ńorra heaoluühiskonnas (mul riigitöötajana on aastas õigus "ainult" 5.nädalasele puhkusele, erafirmas töötavale elukaaslasele antakse 4.nädalat). Kuid kui on käsil töökoha vahetus, on paras aeg enne uude kohta asumist väljateenitud ning seni kasutamata puhkus ära puhata.
Mis tähendab muidugi seda, et võib aga uusi projekte käsile võtta.
Siit tulebki väike piilukas, millega praegu nii mõnusasti tegelen. Käisin esimesel puhkuse päeval linna peal tillerdamas ning astusin kasutatud asjade poest läbi. Koju tulin "uue" kiiktooli ja jalapingiga, lisaks ootab eelmisest kevadest värvimist kohvi-/lillelauake. Järgmised kaks päeva on rekordilistes kogustes vihma ladistanud, nii et värvi kuivamine võtab kordades kauem aega. Värviks soovitati poes sama värvi, mida puidust paatide värvimiseks kasutatakse, siis kannatab välisilma ning puidu liikumist ilma et praod sisse lööks.
Meie uuele kiiktoolile kudusin juba ka istmekatte. Lõikasin poroloonist paraja ringi välja ning kudusin vanadest saapapaeladest (mis veel puntras ja lühikesteks lõikamata olid. Ma ei teagi kust ema neid omal ajal sai, aga mul on neid tervelt kaks kilekoti täit) uue padjakatte. Padi ühelt poolt:
Ja teiselt:
Saapapael peaks nii tagumiku nühkimist kui ka kahe kassi seljaskõõlumist kannatama.
Ja kogu selle padjajutu lõpetuseks kuulasin nostalgiarõõmust ka
Padjaklubi laulukest, soovitan teilegi!
No comments:
Post a Comment