Tüdruku vest

Pidin ühele mehepoolsetele vanaemadest jõuludeks vesti kuduma, aga lõpuks kudumistööd aurutades vaatasin, et ikka liiga väike sai, mis siis et vanaema ise on ka paras mini. Olen otsustanud, et vales suuruses töid mina enam üles ei aruta, katsun hoopis tulevikus sellistele asjadele muud moodi uue omaniku leida. Õnneks jõudsin ka teise vesti valmis kududa, kuigi see sai ära pakitud enne, kui meelde tuli pilti teha.

Võõrad suled

Seekord näitan võõrast kraami. Käisin paar nädalat tagasi Maihaugeni vabaõhumuuseumis, mis on Norra jaoks sama tähtis kui Rocca Al Mare vabaõhumuuseum Eestile. Klõpsutasin paaris majas ka pilte, küll mitte interjöörist vaid hoopis naiste käsitööst. Esimesed kaks pilti on 1900-alguse majast, esimese maailmasõja päevilt.

Viimased kolm pilti on 1890-ndatest aastatest pärit apteekri maja eluruumidest. Esimesed kaks patja on pärlitikandis, pärleid kahjuks pole pildi pealt nii hästi näha, aga patja oli hästi mõnus katsuda.

Viimane padi on samuti 1890-ndate majast. Peent käsitööd vaadates arutasime sõbranna ja muuseumitöötajaga, kuidas vanasti ehiti patja aastateks. Sellised ümmargused padjaklubipadjad on vist jälle popid, hiljem jäid ühest sisustuspoest silma sarnased lihtsustatud ümmargused padjad.

Vilditud beebitekk villase lõngajääkidest

 

Lõngajääkidest käpikud

Topeltlõngaga kootud käpikud millele sai nõelaga vilditud peale tekst "bra nok" ehk siis "piisavalt hea" või "käib küll" kui proovida ümber tõlkida. Kindad viltisin pärast masinas ära. Kui aega on, saab paari kindad õhtu jooksul valmis. Kollased-punased kindad on tänaseks ka juba uue omaniku leidnud.

Nõelaga viltimine - jõuluehted ja tassisoojendaja

Meil käisid nädalavahetusel hästi toredad külalised ning üks külalistest ütles käsitööst rääkides möödaminnes, et nõelaga viltimine on jube lihtne, mille peale ma kohe mõtlema jäin. Eile sai külalised rongi peale pandud. Peale seda seadsin jalad otsejoones käsitööpoodi, et viltimiseks vajalikud vahendid osta ning seda "lihtsat" asja proovida.
Viltimiseks on tarvis viltimisnõela, mida on vist küll vähemalt kolmes erinevas "suuruses"- peenike, keskmine ja jäme. Nõela kasutamiseks on tarvis käepidet, poroloonist alust ning viltimise villa. Kaunistamiseks saab ka kasutada lõngajääke, mis viltimist taluvad.

Nagu iga muugi tehnikaga on ka viltimist tarvis harjutada enne kui meistriks saab. Netist leiab igasuguseid ilusaid vilditud meistriteoseid, minu esimesed katsetused on väga lihtsad.
Minu esimesed katsetused olid kuuseehted. Seene krae ja lepatriinu silmad tegin pärlitest.

Kui juba käsi soe oli, kaunistasin oma hiljuti väikseks pestud alpakka lõngast mütsi ära. Endisest mütsist sai tassisoojendaja. Kaunistamise järge ootavad kootud ja vilditud lõngajääkidest kindad, nendest tulevad pildid järgmine kord.

Kael ja õlad soojaks

Homme on Maihaugenisse jõululaadale minek, minu elu esimene jõululaat. Õnneks jagan lauda kahe toreda eestlasega, kes täna pungis pagasitega kohale jõudsid. Nende töödest panen hiljem pilte üles. Meie tooted on kõik käsitöö, kuigi igaüks meisterdab oma asju oma stiilis, mis ongi ju muidugi ainult super. Kes siis ikka tahab laadal ühesuguseid asju näha. 

Muude kudumite hulgas on mul ka kolmnurkne õlasall. Lõng on Eestist ostetud, salli peale kulus 240 gr.

Lisaks veel kaks ringkaelust. Inspiratsioon on jällegi selleaastasest Käsitööst, minu omalooming on kaela vastu jääv soonik, et ikka kurk soe ja terve püsiks. Lõng Drops Andes, 35% alpakka, 65% villane. Vardad nr 8, silmuste arv 54.

Vannitoavaip

Kaua tehtud, aga valmis sai. On veel soov kogu vaibale ühevärviline kant heegeldada, aga hetkel pole õiget värvi poest kätte saanud. Kel käed lõikumistööd kannatavad ja kaltse jätkub, võib ise vaibamaterjali valmis lõigata. Mina ostsin poest "spagetilõnga" - ribadeks lõigatud tekstiili. Heegeldasin suvalistes suurustes ja mustritega rattad ning õmblesin siis need niidiga kokku.

Lastekampsunid

Punane kampsun on jällegi hea lõngajääkide ärakasutamiseks, muudkui vali mis värvi triipe tahad teha.

 

Suusakampsuni muster on päris vana, mina leidsin selle ühest raamatust, kus ongi vanu mustreid uues kuues esitatud. Algselt olid suusatajad heledad, taust vahetus punase ja sinisega, iga suusataja järel värv vahetus.

Kaval kaelus

Sellel sügisel õppisin ära ruutude kudumise ning minu meelest on ruudud eriti effektsed suurtena. Idee on selle aasta ühest ajakirja Käsitöö numbrist, enda lisatud on ülemine soonik. Külmavaresena mõtlen ikka, kuidas kael veel rohkem soojas võiks olla. Varsti on jõululaadale minek, ehk trein veel mõne sellise. Muster on eriti hea lõngajääkide kasutamiseks. Mina küll seekord ostsin paksu Drops Andes´i, 65% lambavilla / 35% alpakkat. Eelmises postituses on ka näha, kuidas sall kaelas välja näeb.

Soe topeltmüts ja ringsall

Hiljuti sai valmis topeltmüts ja ringsall õepojale. Õppisin ruutusid kuduma. Salli ülemises osas on ka tihedam ja kitsam soonik, et kaelal ikka soe oleks. Õepoja eemaloleku tõttu pidi õde ise modellina üles astuma.

Tuusapadi

Meie kassile meeldib esikuukse kõrval asuvast põrandani ulatuvast aknast elu jälgida. Prügikasti viskamist ootav padi, mis ukse kõrval vedeles, okupeeriti kähku ära. Nii jäigi padi prügikasti viimata, tegin sellele hoopis täikalt leitud korralikust villasest kangast ja tuttidega paelajäänustest meie Saksale padja, et külg kivipõrandal valusaks ei jääks.

Apelsinivärvilised kurgusoojendajad

Norras on väga popid eri vormides ja suurustes kaelasoojendajad. Kudusin paar tükki prooviks. Kukla taga olevat nööpi saab vastavalt vajadusele liigutada ning kaela jämedusele kohandada.

 Viimane kaelus on hargipitsi tehnikas. Päris aeganõudev, aga ilus tehnika.

Soe ja pehme

 Sai valmis jõulukingitus nr 2 väikestele sugulastele. Muster on ühest norra käsitööraamatust, nii et ei saa pilti panna. Aga kes tahab mustrit üles joonistada, siis allpool on ka üks hästi lähedalt pilt.

Papumajandus

Minult telliti paar papusid, aga kui juba heegelnõel sai soojaks aetud, uhasin teise paari veel otsa.