Leidsin Lillehammeri ühest lõngapoest ehtsat kahekordset eesti lambavillast lõnga. Kui riiulite vahel ühte lõngadest käes hoidsin ja nostalgiliselt nina vastu surusin - lõng lõhnas samamoodi, nagu lapsepõlvest meeles oli - tuli müüja ligi ja kukkus kiitma, et see on korralik villane lõng Eestist, tundub keras olles kare küll, kuid kui ära kududa siis on pehme. Nüüd olen mitu korda sama lõnga ostnud ning kvaliteediga väga rahul.Lõnga on paljudes eri värvides, nii ühetoonilisi kui mitmevärvilisi, muudkui ole usin ja vali välja.
Salli muster on Saara kirjastuse rätiraamatust. Kudumist alustab alumisest, kõige laiemast servast, äärepits ja sall kootakse ühes tükis. Väga mugav oli kududa, ei pidanud pärast monteerima ega midagi. Tavaliselt ma mustrilehti ega -raamatuid lugeda ei viitsi, aga ühest salliraamatutest jäi vilksamisi silma, et käsitsikootud asja tunneb ruttu nuppude järgi ära, neid masinaga kududa ei saa.
No comments:
Post a Comment