Tüdruku vest

Pidin ühele mehepoolsetele vanaemadest jõuludeks vesti kuduma, aga lõpuks kudumistööd aurutades vaatasin, et ikka liiga väike sai, mis siis et vanaema ise on ka paras mini. Olen otsustanud, et vales suuruses töid mina enam üles ei aruta, katsun hoopis tulevikus sellistele asjadele muud moodi uue omaniku leida. Õnneks jõudsin ka teise vesti valmis kududa, kuigi see sai ära pakitud enne, kui meelde tuli pilti teha.

Võõrad suled

Seekord näitan võõrast kraami. Käisin paar nädalat tagasi Maihaugeni vabaõhumuuseumis, mis on Norra jaoks sama tähtis kui Rocca Al Mare vabaõhumuuseum Eestile. Klõpsutasin paaris majas ka pilte, küll mitte interjöörist vaid hoopis naiste käsitööst. Esimesed kaks pilti on 1900-alguse majast, esimese maailmasõja päevilt.

Viimased kolm pilti on 1890-ndatest aastatest pärit apteekri maja eluruumidest. Esimesed kaks patja on pärlitikandis, pärleid kahjuks pole pildi pealt nii hästi näha, aga patja oli hästi mõnus katsuda.

Viimane padi on samuti 1890-ndate majast. Peent käsitööd vaadates arutasime sõbranna ja muuseumitöötajaga, kuidas vanasti ehiti patja aastateks. Sellised ümmargused padjaklubipadjad on vist jälle popid, hiljem jäid ühest sisustuspoest silma sarnased lihtsustatud ümmargused padjad.

Vilditud beebitekk villase lõngajääkidest

 

Lõngajääkidest käpikud

Topeltlõngaga kootud käpikud millele sai nõelaga vilditud peale tekst "bra nok" ehk siis "piisavalt hea" või "käib küll" kui proovida ümber tõlkida. Kindad viltisin pärast masinas ära. Kui aega on, saab paari kindad õhtu jooksul valmis. Kollased-punased kindad on tänaseks ka juba uue omaniku leidnud.

Nõelaga viltimine - jõuluehted ja tassisoojendaja

Meil käisid nädalavahetusel hästi toredad külalised ning üks külalistest ütles käsitööst rääkides möödaminnes, et nõelaga viltimine on jube lihtne, mille peale ma kohe mõtlema jäin. Eile sai külalised rongi peale pandud. Peale seda seadsin jalad otsejoones käsitööpoodi, et viltimiseks vajalikud vahendid osta ning seda "lihtsat" asja proovida.
Viltimiseks on tarvis viltimisnõela, mida on vist küll vähemalt kolmes erinevas "suuruses"- peenike, keskmine ja jäme. Nõela kasutamiseks on tarvis käepidet, poroloonist alust ning viltimise villa. Kaunistamiseks saab ka kasutada lõngajääke, mis viltimist taluvad.

Nagu iga muugi tehnikaga on ka viltimist tarvis harjutada enne kui meistriks saab. Netist leiab igasuguseid ilusaid vilditud meistriteoseid, minu esimesed katsetused on väga lihtsad.
Minu esimesed katsetused olid kuuseehted. Seene krae ja lepatriinu silmad tegin pärlitest.

Kui juba käsi soe oli, kaunistasin oma hiljuti väikseks pestud alpakka lõngast mütsi ära. Endisest mütsist sai tassisoojendaja. Kaunistamise järge ootavad kootud ja vilditud lõngajääkidest kindad, nendest tulevad pildid järgmine kord.