1991.aastal lahkus meie seast mu emaisa. Kui kord ema käes oli, jätsin endale tema asjade seast välja tulnud vanaisa punutud traadist kartulikorvi. Mäletan väga hästi kuidas sellega põllult varajaseid kartuleid toomas käisime ning siis korvi õues olevas suures mustas veetünnis uhasime, et kartulitelt muld pealt pesta. Nüüd ostsin poest värvilise lambijuhtme, lõikasin korvi põhja tangidega ümmarguse augu ning sain meile uue, sharmantselt kõvera lambikupli. Peale selle saan iga kord selles toas olles oma vanaisa peale mõelda.
Saturday, 7 March 2015
Sunday, 1 March 2015
Käpikud tänutäheks
Kudusin oma pakieeslile tänutäheks kindad. Kadri tassib mulle ikka Eestist üht-teist meelepärast kui ta seal omade juures käib. Muster on Võnnu kandist, seal olin ma oma lapsepõlves palju vanaema-vanaisa juures.
Leivakott ja poekott
Peale lõngakastide tühjendan ka oma tekstiilijääke.
Minu mehele meeldib leiba käteräti sees hoida, et leib ära ei kuivaks. Tegin talle lõpuks leivakoti, mille peale ta esimene kommentaar oli "...nii roosa...", kuigi kott on vähemalt sama palju sinine. Igatahes on köögikapi peal nüüd palju vähem leivapuru ning leivakoti võib söögikordade vahepeal konksu otsa ootama riputada.
Kuna õmblusmasin juba välja sai tassitud ning hoog oli sees, siis treisin mõned poekotid ka. Esialgu on pilt tehtud ainult ühest. Teised variandid on vähe mehisemates toonides. Kui juba leivakott oli "liiga roosa", siis ta vabatahtlikult uksest välja küll sellise kotiga ei läheks.
Minu mehele meeldib leiba käteräti sees hoida, et leib ära ei kuivaks. Tegin talle lõpuks leivakoti, mille peale ta esimene kommentaar oli "...nii roosa...", kuigi kott on vähemalt sama palju sinine. Igatahes on köögikapi peal nüüd palju vähem leivapuru ning leivakoti võib söögikordade vahepeal konksu otsa ootama riputada.
Kuna õmblusmasin juba välja sai tassitud ning hoog oli sees, siis treisin mõned poekotid ka. Esialgu on pilt tehtud ainult ühest. Teised variandid on vähe mehisemates toonides. Kui juba leivakott oli "liiga roosa", siis ta vabatahtlikult uksest välja küll sellise kotiga ei läheks.
Vilditud sussid
Tühjendasin jälle oma lõngajäägikaste. Kõlab, nagu oleks mul kodus
meeletult lõngavarusid, ja tegelikult vist ongi üle keskmise. Kudusin
mõned sussid Drops Andesi lõngaga kohandades Dropsi juhendit paksemale lõngale. Peab ütlema, et nii pehmeid susse, kui Andesi lõngast sai, pole ma enne katsunud. Taldade alla pintseldasin kolm kihti silikooni ka. Silikoon ilus just ei jää, aga peaasi, et ninuli ei käiks, suss on ju trepi peal libe.
Pätikad ja sall õepojale
Jaanuaris kudusin õepojale kindad, mida mina kutsun päti- või turukinnasteks. Klapiga kindad, et sõrmi paremini kasutada saaks. Lõngajääkidest sai ka salli kootud.
Subscribe to:
Posts (Atom)