Käisime mehega keraamikakursusel, kahel 4-tunnisel õhtul sai savist mätsida, siis oli 3 tunnine glasuurimisõhtu ning lõpuks tuli oma nodil järel käia. Kujutasin ette, kuidas see on meie aeg koos midagi lõbusat teha, ja oli ka, kuigi tegelikkus pole kunagi see, mis endale ette kujutad. Esimesel õhtul oli Finn uimane ja vähetootlik, sai valmis ühe teekruusi. Teisel mätsimisõhtul oli mu mees üldse komandeeringus ning ma ise sain ainult lühikest aega saviga mängida, sest meil oli kodus narkoosis kass kellest ma ei julgenud pikalt eemal olla.
Aga tulemused olid kahe peale sellised:
Kuigi tulemused on ehk vähe kunstilised ja kui saaks, siis teeks uuesti ja teistmoodi, siis oli ikkagi tore taas kord saviga mängida.
No comments:
Post a Comment