Riiul ja vannitoamatt

Pikk vaikus on olnud, aga näpud on siiski vaikuseperioodil vähemalt sama usinalt liikunud kui muidu. Pildistamine läheb lausa meelest ära. Osad asjad on ka pooleli. Näiteks teeb mu mees mu tellimise järgi II korruse kõrge laega koridori mu nodi jaoks riiuleid. Tema ehitab, mina värvin. Plaan on mitu riiulit üksteise otsa teha ning siis sinna veel redel ehitada, mida saab vajaduse järgi lihtsalt õigesse kohta tirida. Riiulite värvimine käib mu ateljees:

 

Siit on näha üks väike jupike seinast kuhu riiulid tulevad. Üks riiul tuleb vannitoa ukse ja korstnajala vahele, ülejäänud uste kohale:

 

Hakkab looma! Õnneks on lae all piisavalt ruumi, saaks lausa kolm rida üksteise otsa tõsta kui tahtmist oleks.

 

Minul on jälle vanad väsinud stretchlinad välja otsitud, mis kevadel kaltsukast ostsin. Värvisin linad ära, lõikusin ribadeks ning hakkasin vannituppa uut vaipa tegema. Ainuke häda on, et sõrmed teeb see nõelaga õmblemine hellaks ning vahepeal peab pause tegema. Sellised trikotaazhist vaibad on jala all jube mõnusad ja pehmed. Kasutatud lõng, millega ribad kokku õmblen, on emast jäänud, mingisugune sünteetika mida käte vahel katki tõmmata ei jaksa. Nii et vaiba jaoks sobibki suurepäraselt, ei saa seda kuidagi ära lõhkuda.

Ja see on alles algus!