Alati ei lähe nii nagu planeeritud - vilditud käsitöökott

Kudusin istumisaluse mida norrakad väga armastavad talviti kasutada. Suusatama minnes hea kaasa võtta või aias jahedal õhtul istudes tagumiku alla panna. Topelt kudusin, et ikka kõige hellemal kohal hea soe oleks. Seekord proovilappi ei olnud aega kududa, vardad nii sügelesid. Valmis alusel õmblesin ääred kokku ning viskasin pesumasinasse.
Pärast selgus, et lõng tõmbas rohkem kokku kui ma planeerisin. Istumisalusest oleks ainult umbes ühe suuremat sorti kannika alla jagunud.

Vahtisin seda siis nädala-paar norgus näoga, kahju ära ka visata. Lõnga kulus päris palju ja no üldse.... Siis lõikasin ühe poole uuesti vaibanoaga lahti, lõikasin ka käeaugud kahele poole ning tikkisin lõngaga uutele avadele ääred. Ja - tataaa! - väike kudumiskotike ongi valmis.

Südamed

Viisin täna hunniku asju nädalavahetusel toimuvale jõululaadale müümiseks. Lähen ise ka laupäeval-pühapäeval leti taha natukeseks seisma, ootan suure põnevusega kas midagi üldse müüb või istun pärast nõutult oma kudumite keskel ning jagan neid niisama kingitusteks laiali. Pöidlad pihku!

Lõngajääkidest kolmnurk-ruudusall

Mulle see kolmnurkade kudumine nii väga meeldis et juba on järgmine asi käsil....

Kassimaja

Vaja läheb: paari pappkasti, liimipüstolit või teipi, tapeedijääke või jõupaberit, tapeediliimi, kääre ja vaibanuga ning lõpetuseks natuke värvi kui peaks mõnes potis alles olema.
Liimisin kaks kasti üksteise peale ja katsin jõupaberiga, sest tapeedijääke mul kahjuks polnud. Kastide sees on mõlema "korruse" vahel ka ava.

  

Lõpuks värvisin allesjäänud riiulivärviga maja üle ning toolivärvimisest jäänud maalinguga tegin triibud peale. Katus on kaetud salvrättidega ning decoupage- lakiga.

Nüüd jääb ainult üle oodata, millal need karvapallid nii suured on, et maja vastu huvi tunnevad.

Rokikäpik

Pontsho

Õmblesin villasest riidest pontsho oma ämmale jõulukingituseks. Ma polnud teda mitu kuud näinud ning tuju oli hea. Peale viimast nädalavahetust mõtlen jällegi, et oleks paras talle kaktus kinkida, aga kuna pontsho on juba ära pakitud, siis seekord tal vedas.

Mingit plaani mul õmblemist alustades polnud, pontsho on ju põhimõtteliselt vaip kust pea läbi topitakse. Voltisin kangast üht- ja teistpidi kokku et teha käeaugud ning kaelus.

Käiste ja kaela ümber kudusin sooniku et soojem oleks. Ämmale sai suitsupaki jaoks tasku ka kõhu peale monteeritud, siis on ka lihtsam vahet teha kumb pool ette ja taha käib.

Kingiidee - vannisool

Mõned tühjakssöödud moosipurgid, sprayvärvi purgikaantele, jämedat meresoola toidupoest, sinist seebivärvi hobipoest, aroomiõli ning pool tunnikest ning ongi mitu purki vannisoola kapis valmis kingituste aega ootamas.
Mina segasin sinist värvi sisse kolmes variandis, kõige "lahjem" kiht esimesena ning siis värvisin soola järjest tumedamaks. Värvi ei pea ju üldse panema, kuid meresool on üsna hallikasvalge ning näeb muidu natuke igav välja. Ma ostsin hobipoest seebivärvi et päris kindel olla et värv kuidagi vanni külge ei hakkas ning ka vannis ligunejale kuidagi liiga ei teeks.

Ahjukäbid

Paar nädalat tagasi käisin jalutamas ja käbisid korjamas. Kodus sulatasin natuke vanasid küünlajäänuseid. Enne kerisin natuke linast niiti käbide ümber et kuuma küünlarasva sees sõrmi päris ära ei kõrvetaks. Kastsin iga käbi 3 korda, vahepeal lasin küpsetuspaberi peal hanguda.
Vana poolekslõigatud piimapakk on super küünlarasva hoidmiseks. Pärast ei pea midagi pesema ja nühkima, viskad lihtsalt prügisse ja kõik.

Kokku oli mul kolme eri värvi küünlarasva vahel valida, kotikesed said päris dekoratiivsed. Kuid kui aus olla, siis kaminas tule süütamiseks läheb ikkagi natuke ajalehti ka vaja sest käbi on ikkagi liiga paks et ise kohe tuld külge võtta.