Alati ei lähe nii nagu planeeritud - vilditud käsitöökott

Kudusin istumisaluse mida norrakad väga armastavad talviti kasutada. Suusatama minnes hea kaasa võtta või aias jahedal õhtul istudes tagumiku alla panna. Topelt kudusin, et ikka kõige hellemal kohal hea soe oleks. Seekord proovilappi ei olnud aega kududa, vardad nii sügelesid. Valmis alusel õmblesin ääred kokku ning viskasin pesumasinasse.
Pärast selgus, et lõng tõmbas rohkem kokku kui ma planeerisin. Istumisalusest oleks ainult umbes ühe suuremat sorti kannika alla jagunud.

Vahtisin seda siis nädala-paar norgus näoga, kahju ära ka visata. Lõnga kulus päris palju ja no üldse.... Siis lõikasin ühe poole uuesti vaibanoaga lahti, lõikasin ka käeaugud kahele poole ning tikkisin lõngaga uutele avadele ääred. Ja - tataaa! - väike kudumiskotike ongi valmis.