Koitõrjekotikesed

Ettevaatus on parem, kui näritud kudumid. Mul endal pole küll kunagi vaja olnud koidega sõda pidada, aga lapsepõlvest on meeles koipuru näritud sokkide sees. Koid ei armasta teadupäevast tugevaid lõhnasid ning oma kudumisahtlitesse ja lõngakorvidesse olen mina ikka ennetavalt seepe pannud. Nüüd tegin ajaviiteks piparmündilõhnalisi (õigem oleks küll öelda -haisulisi) vidinaid. Nimelt uhasin peopesasuuruste õmmeldud mänguasjade sisse pandud vatiini sisse ohtralt piparmündiõli. Tagantjärgi tarkusena olgu ka hoiatatud et selle töö ajal piparmündiste sõrmedega silmi sügada ei maksa.
Alguses panin tehtud loomakesed koridori mütsi-ja kampsunisahtlisse, aga piparmündi lõhn sai ikka nii vänge, et kolisin koitõrjevahendid edasi kudumist ootava lõnga korvidesse. Kudumise ajal jõuab lõng niikuinii natuke tuulduda, nii et las pigem lõhnab tiba vängelt, kui et koid sisse kolivad.