Iga kord Ikeasse sattudes ostame jälle kaupadele uue koti, sest eelmised on jälle läinud meelest kodust kaasa võtta. Kotid maksavad kõigest 5 nokki, aga mina neid ikka ära ei raatsi visata. Esiteks mõtlen optimistlikult, et järgmine kord võtame kaasa! Teiseks on kotid korralikud, suured ja lausa veekindlad. Kolmandaks ja kõige tähtsamaks mitteviskamise põhjuseks on kunagine ema ohe et kuhu kõik need plastikaatkotid saavad. Plastikut on kõik kohad täis ning see ei lagune kunagi ära.
Ühe koti taaskasutust võin nüüd uhkelt demonstreerida, poekotist sai "upside-down" grillikott. Lõikasin lihtsalt sangad maha ja
venitasin ja vandusin õmblesin kotisuu äärde kaks ringi püksikummi.
Nüüd ei pea me, laiskvorstid, iga kord grilli katuse alla tassima kui vihmased ilmad on.