Nädalapäevad tagasi sain täiesti puhtjuhuslikult või siis teisisõnu "olles õigel ajal õiges kohas", täiesti "uue" mööbli omanikuks. Naabertalus lammutatakse vana saunamaja ja sealt sees ilmusid välja vana talulaud ja väiksem köögikapp. Pererahval endal polnud soovi neid endale jätta ja lubas lahkelt asjad ära kärutada. Kapp on nüüd kodus verandal ja olen juba "küüned sisse löönud". Väljanägemine on suhteliselt rõve aga kapp ise on ehe eestiaegne tegu. Pealmise kihi suutsin juba maha koorida ja töö käigus tuli sealt taruvaigu lõhna...Vana mesiniku kapp ikkagi :-)
Mööbli värvimisest on nüüd mõneks ajaks küllalt ja mulle tundub see vana ja aus kätetöö liiga hea, et teda värviga rikkuda. Kui nüüd just suuri kahjustusi värvi alt välja ei tule, siis saab kapp uue õlise kuue, eksponeerides uhkusega oma seljas elavat ajalugu läbi müksamisjälgede koi- ja oksaaukude.
No comments:
Post a Comment