Mütsisadu

Ma pole kunagi varem nii palju mütse kudunud, kui sellel sügisel. Põhjuseid on kaks- koristan oma lõngavarusid vähemaks ning valmistun iga-talviseks laadaks ette. Laat toimub Lillehammeris, ning tulud ei lähe mitte minu taskusse, vaid kohalikule loomakaitsele mille juhatuse liige ma olen. Kogutud rahade eest maksame põhiliselt loomaarsti arveid.

Erandiks on viimane väljariputatud müts, see on kootud ühele mu õepoegadest ning on natuke eriline, aga sellest kõige lõpuks.

Viimane müts on mu õepojale nagu varem mainisin. Eriline on see, et leidsin poest reflekspaela, mille olen osale mustrist sisse kudunud ning ka tuti sisse pannud. Kes peale jõule näeb Tartumaal kolme helendava mütsiga poissi, need teadku et tegemist on mu sugulastega.
Kasutasin paksu, pehmet ja mõnusat Dropsi Big Merino lõnga. Vardad 3,5 ja soonikuosa 80 silmust, peale soonikut veel 10 silmust juurde. Kärbse muster on muuseas Muhu põlviku pealt. Ainuke miinus oligi ehk see, et reflekspaelaga võrreldes oli lõng tunduvalt paksem ning helkurit pole nii palju näha kui ma tahtsin. Järgmisele mütsile tikin helkuri-osa peale.