Koitõrjekotikesed

Ettevaatus on parem, kui näritud kudumid. Mul endal pole küll kunagi vaja olnud koidega sõda pidada, aga lapsepõlvest on meeles koipuru näritud sokkide sees. Koid ei armasta teadupäevast tugevaid lõhnasid ning oma kudumisahtlitesse ja lõngakorvidesse olen mina ikka ennetavalt seepe pannud. Nüüd tegin ajaviiteks piparmündilõhnalisi (õigem oleks küll öelda -haisulisi) vidinaid. Nimelt uhasin peopesasuuruste õmmeldud mänguasjade sisse pandud vatiini sisse ohtralt piparmündiõli. Tagantjärgi tarkusena olgu ka hoiatatud et selle töö ajal piparmündiste sõrmedega silmi sügada ei maksa.
Alguses panin tehtud loomakesed koridori mütsi-ja kampsunisahtlisse, aga piparmündi lõhn sai ikka nii vänge, et kolisin koitõrjevahendid edasi kudumist ootava lõnga korvidesse. Kudumise ajal jõuab lõng niikuinii natuke tuulduda, nii et las pigem lõhnab tiba vängelt, kui et koid sisse kolivad.

 

Saagu valgus

Blogimises on pikk paus olnud, kõigepealt oli puhkuste aeg ning siis juhtus meiega midagi, mida kellelegi ei sooviks. Aga selline on elu ning kuidagi tuleb edasi minna.

Enne suvepuhkust jõudsin teha ühe lambi.
Selleks ostsin kasutatud asjade poest ühe lambivarju, lisaks oli mul varutud lambijuhe, traati, kollast sprayvärvi ja tangid.

 Tirisin tangidega traati ümber lambivarju nagu ämblik, erilist süsteemi polnud. Traati oli kahes eri jämeduses. Kui tihedus paras tundus, pihustasin varju kollase sprayvärviga üle.

Lõpuks olin veel ühest nodipoest kuldset traati ning odavaid rohelisi pärleid ostnud ning nendega tegin lambivarjule viimase lihvi.

Lõpuks ometi valmis- vannitoavaip

Juba eelmisel aastal alustasin vannitoavaiba tegemist. Kõigepealt värvisin, siis lõikusin vanad venivad voodilinad ribadeks. Lõpuks ometi otsisin pooliku töö välja ning viisin lõpule. Pintseldasin veel silikooniga libisemise ärahoidmiseks vaiba alumisele poolele ka "päikese", kes siis ikka vannitoapõrandal pikali tahab käia.

Lõpuks sain ühe suure käsitöökorvi ära tühjendatud ja eest ära, see-eest on vannitoas selline uus vaip. Varem olen teise vannituppa teinud vanadest stretch-linadest sellise vaiba.

Vallatud kurvid

Eelmisel sügisel hakkasime aeda tegema, pilte näeb siit.

Selle suve alguses jätkasime poolelijäänud koha pealt. Krundi pind on küll väike, aga kui kõike algusest peale teha, kulub ikka päris palju aega, rahast rääkimata. Eelmisel aastal jõudsime püsti panna tugimüüri ühe naabri poole ning krunti tasandada.

Sel aastal värvisime maja kõigepealt ära, ning siis hakkasime oma suureks õnneks sissepääsurada tegema. Joonistused olid mul juba ammu valmis, nii et mõtlemise ja planeerimise peale vähemalt aega ei kulunud. Töömees tegi raskema töö kõigepealt ise ära ning siis laskis meid tegutsema, enne 2-3 korda seletades kuidas ja mida ikka teha.

Viimased kivid on raskemate kohtade jaoks veel välja lõikamata ning garaazhi ette veel ei saa kive panna, kuid päris suur osa krundist on siiski juba üsna valmis ning võib lõpptulemust aimata.

Tegime mulle suure lillepeenra ka, puudu on veel viimane koormatäis mulda. Kassid on muidugi väga rahul oma uue suure toaletiga ning naabrid on samuti rahul et nende lillepeenrad nüüd rahus saavad olla

Platsile on juba ka muru külvatud, eks näis kas varsti midagi üles ka tuleb. Tuvid käivad hoolega harvendustööd tegemas.

Suurte akende esist platsi pole me kogemata ära unustanud, vaid sinna tuleb plate. Ei jõua enam ära oodata millal saab sokkide väel välja istuma minna!

Lillepeenar ja muruplats tulevase plate koha pealt vaadates.

Väikesed rõõmud

Kaks aastat oleme tatsunud üle pakialuse ning vedanud jalgadega esikusse kruusa, liiva, pori ja lund. Ning kirunud kasse, kes vihmase ilmaga tuppa saades eriti aktiivselt ringi kablutavad ning oma käpajälgi üle terve maja tembeldavad. Nüüd on õnn lõpuks meie õuele tulnud ning meil on päris oma trepiaste, kividest ja puha. Meil kui amatööridel läks eeltöödest rääkimata kivide ladumise ja lõikamisega oma 3-4 tundi aega. Meil on õnneks oma töömees kes raskema/keerulisema töö ära teeb, ning siis seletab mida ja kuidas teha, muidu me vist nii hakkajad isetegijad poleks. Pärast vajub veel midagi viltu kui valesti saab.

Nüüd on käsil muruplatsi ja lillepeenra rajamine, need on tegelikult juba peaaegu valmis.

Teistmoodi käsitöö

Pole juba varsti 2 kuud vardaid kätte võtnud. Energia on kulunud maja värvimisele, aia rajamisele ja ei teagi millele veel.  Maja on peaaegu värvitud, viimased aknaraamid II korrusel ootavad veel valget värvi. Nii kõrgele mina ei julge ronida, nii peangi ootama kuni mu mees inspiratsiooni leiab. Kui mina tahan vastikud asjad ära teha, et nende peale rohkem mõtlema ei peaks, siis on mu mees täpselt vastupidine- tema venitab. et vastikuid töid tegema ei peaks. Nüüd ootan siis kannatlikult kuni ta end kokku võtab ja kodurahu huvides end katusele venitab.

Värvimist alustasime 8.mail.Enamuse maalimisest tegime kahekesi ning kõik on saanud kaks kihti värvi, valged osad isegi kolm.

Seltskonna mõttes lubasin ma aiamööbli üle värvida, siis olen ka mina aias päikeselõõsas, mitte mõnusasti jahedas toas. Meie aiamööbel püsib koos ausõna peal. Kruvisin kõikidesse võimalikudesse kohtadesse kruvisid, et ehk peab mööbel veel 2-3 aastat vastu ning nüüd maalin värvijääkidega üle. Pool mööblist tuleb helesinine, pool tumepunane. Aga ilusam ikka, kui ära kulunud, talvede jooksul hallikaks tõmmanud valge, kuhu me veel lisaks maja värvimise ajal krunti ning majavärvi peale lödistasime.

Möödunud nädalal algasid ka ettevalmistustööd sissesõidu rajamiseks. Meil on palgatud töömees, kes teeb suurema osa tööd ära ning siis ütleb, mida meie teha saame. Sissesõit on meil nii kehva koha peal, et vihmasaju ajal koguneb palju vett just keset sissepääsuala. Töömees on terve nädala rihtinud erinevaid kallakuid välja, et vesi jälle maja eest ära juhtida. Kivide ladumine meeldis mulle ikka juba palju rohkem kui maja värvimine. Ladumine käib kiiresti ning tulemust on kohe näha. Nüüd ootame jälle et töömees postide ümbert ning tee äärsed kivid parajaks lõikaks, siis saame edasi meisterdada. Vonklevasse serva teen lillepeenra, see on järgmine ülesanne, senimaale kõige meeldivam.

Laste kudumite mõõdud

Facebooki kohta võib palju negatiivset öelda, aga sealse Käsitöö grupi kohta küll ainult head. Kui midagi küsid, siis saab ikka kasulikke vastuseid ning enamus käsitöölisi on positiivsed ning abivalmid. Kevadel küsisin ega keegi laste kampsunite mõõte ei oska öelda, ning sain välgukiirusel selle tabeli ühelt lahkelt kasutajalt.