"Vanad" täpilised padjad

Facebook tuletab vahest kenasti vanu asju meelde ning hiljuti kargasid seal ette mu vanad padjad mis 2012.aastal õmblesin. Padjad on tänaseks ammu ära visatud ja lukud patjade küljest maha lõigatud. Pilte uuesti nähes mõtlesin, et need on küll ühed mu lemmikpadjad olnud, ilusad värvilised. Õmmeldud õhukesest vildist. Ainuke häda oli see, et vilt kulus diivanil selja taga..vildiks, läks nupuliseks ning pealeõmmeldud mummud läksid kortsu. Kui leiaks materjali, mis paremini lösutamist ja nühkimist kannataks, oleks sellised padjad endiselt diivanil. Või kui oleks meeles vildipadjad eest tõsta ja neid ainult kaunistusena kasutada...

Kõige pealt joonistasin tekstiilikriidiga ümmargust klaasi põhja kasutades hulgaliselt ringe erivärviliste tükkide peale.

Lõikasin padja tükid välja, esitükile mõõtsin ruudustiku.

Siis kinnitasin nõeltega KAKS erivärvilist ketast üksteise peale. Iga teine paar on kinnitatud samasuunalise õmblusega. Kinnitusnõelte suunda vaadates on paremini aru saada.

 Ma tegin tookord veel paar samasugust patja ka pruuni ja oranshi põhjaga, aga nendest millegipärast pilte ei teinud.

Veel natuke karpaalkanalist

Nüüd on ka teise käe opist mõni nädal möödas, täpsemalt 3 nädalat ja 2 päeva. Sama operatsioon, erinevad arstid erinevatel kuupäevadel. Paremast käest kirjutasin korra varem ka. 6 õmblust, armi pikkus 3 cm. Parema käe arm näeb peale 10.nädalat välja nii:

Aga kui vasaku käe haava esimest korda puhastama hakkasin, jäi mokk küll imestusest ripakile. Vastu vahtis 17 õmblust ja peaaegu 7 cm pikkune lõige. Sama operatsioon, aga nii erineva pikkusega lõiked. Vahet muidugi pole, peaasi et töö korralik on. Kusjuures vasak käsi paranes kuidagi kiiremini, sinikaid oli vähem, haav veritses vähem ning sain ka vasakut kätt kiiremini kasutama hakata. Vasaku käe arst oli ka käe vildikaga palju rohkem ära sodinud, läks tõesti pikalt aega enne kui see maha kulus.
5 päeva peale oppi:

3.nädalat +2 päeva:

Päris lõplik paranemine võtab aega kuni aasta, Armid on seni veel ikka päris hellad ja tundlikud ning erilisi raskusi veel tõsta ei saa (nt veepange), eriti vasaku käega, mis on ka loogiline. Samuti ei saa kätt randme peale toetada, nt rattasõidul lenksule. Ei saa nt. kääridega paksemaid asju lõigata, sest ranne ei kannata sellist surumist. Esimesel kahel nädalal peale vasaku käe lõikust mõtlesin et kas oli ikka vaja nii kiiresti uuesti opile ronida, järsku olid mõlemad käed abitult rippu ja valusad. Aga Nüüd olen küll juba päris rahul ning soovitan soojalt ka teistele, kes sama häda käes vaevlevad. 

Grillikott

Iga kord Ikeasse sattudes ostame jälle kaupadele uue koti, sest eelmised on jälle läinud meelest kodust kaasa võtta. Kotid maksavad kõigest 5 nokki, aga mina neid ikka ära ei raatsi visata. Esiteks mõtlen optimistlikult, et järgmine kord võtame kaasa! Teiseks on kotid korralikud, suured ja lausa veekindlad. Kolmandaks ja kõige tähtsamaks mitteviskamise põhjuseks on kunagine ema ohe et kuhu kõik need plastikaatkotid saavad. Plastikut on kõik kohad täis ning see ei lagune kunagi ära.
Ühe koti taaskasutust võin nüüd uhkelt demonstreerida, poekotist sai "upside-down" grillikott. Lõikasin lihtsalt sangad maha ja venitasin ja vandusin õmblesin kotisuu äärde kaks ringi püksikummi.

Nüüd ei pea me, laiskvorstid, iga kord grilli katuse alla tassima kui vihmased ilmad on.

Sundpuhkus

Käsitöö-rindel on endiselt sundpuhkus. Eile opereeriti mul ka vasak käsi, nii et istun jälle diivanil ja vaatan igatsevalt kampsunit mis peaaegu valmis on, ainult 1 cm kapuutsi äärest puudus. Nüüd peab 3-4 nädalat jälle ootama enne kui vardaid kannatab käes hoida. See kampsun on mehele, aga ma olen sellega ise nii rahul, et ilmselt koon endale ka midagi sarnast teistes värvides. 

Peale parema käe operatsiooni sain 2 nädalat taastuda, enne kui hakkasime mu väikest majakest müügiks ette valmistama. Pean ütlema, et teinekord pingutasin ikka üle küll, aga samas on raske ka kõrvalt vaadata kui ootamas on palju tööd. Teisipäeval pani maakler kuulutuse välja ning nüüd on õnneks jälle rahulikum periood. Uhkusega pean mainima, et peaaegu kõik mööbel on tasuta saadud, pidin ainult üle pesema või üle värvima. Pehmed asjad- padjad, tekid jne. ja kaunistused tassisime kodust kaasa. Nüüd ootame, pöidlad pihus, kas järgmisel nädalal peale eavatud uste päeva ka mõni hinnapakkumine tuleb.

Nunnud mummulised padjad

Talvel leidsin kangapoest kollase mustriga kangast millesse kohe ära armusin. Kangal on kerge läige ka, kui õige nurga alt vaadata. Eestis olles ostsin Abakhanist -70% kollast mummulist paela juurde, tagant järgi mõtlen et oleks ikka veel rohkem võinud ahnitseda. Aga tegelikult on kapid juba niigi täis.

 Treisin omale 3 uut patja, siis sai pael otsa.

 

Polaarleiva uus sõber

Veebruaris jagasin polaarleiva retsepti ja täna andis sõber Sille teada, et temal on nüüd see imeleib oma suurel puupliidiraual järgi proovitud ning pere jäi väga rahule. Mul ka kohe toredam et keegi meie pere lemmikut on järele teinud ja samuti rahul on. Nostalgilised munakoored pliidi äärel kanadele kuivamas on boonuseks.

Lihavõtted ja parem käsi

Minu poolt on paar nädalat üsna vaikne olnud, hea et Katrin oma näputööd ja ahju ülesvuntsimist näitab. Minu viimase kolme nädala saavutus on kontorisse tiritud oksad millele traadi abiga puupärlitest "munad" kaunistuseks külge riputasin.

Mul on pooleli üks kapuutsiga kampsun, mida juba üle 3 nädala igatseva näoga vaatan, viimastel päevadel juba koon natuke ka, ikka 3-4 ringi päevas.

Asi on selles, et olen lõpuks oma parema käe karpaaltunneli ära lasknud opereerida. Selle hädaga olen ringi käinud pea 12 aastat ning vasak käsi ootab oma järjekorda. Lõikus oli 3 nädalat ja 2 päeva tagasi. Operatsioon oli reedesel päeval ning kontorirott käsutati ilma igasuguse haigusleheta esmaspäevast tagasi tööle. Esimesel nädalal oli üsna jama tegelikult arvutiklahve toksida, oli ikka nõksa valus ning lisaks jäi paks side kogu aeg ette. Samas on kasulik sõrmi juba operatsioonipäeval liigutama hakata, siis ei kasva läbilõigatud käsi valesti kokku.
10 päeva peale oppi nägi haav päris kena välja, kuid käsi oli ikka veel parasjagu muljutud ja sinikollane.Lõikekoha ümbert oli käsi kõvem ja paksem kui mujalt, aga see pidi normaalne olema.

 2 nädalat hiljem oli niitide väljavõtmise aeg. Nii nägi käsi 13.päeval välja. Peale niitide eemaldamist hoidsin kätt paar päeva kohe nagu mädamuna, sest kartsin haavade avanemist.

 Piilusin ikka iga päev plaastri alla, ega haav lahti ei hakka vajuma, sest ikka vahest tegin mõne liigutuse või tõstsin midagi ülearu. Aga 17-ndal päeval haava puhastades selgus, et haava narmendavad servad olid hoopis vana nahk, mille sai ära sikutada. 3 päeva hiljem kukkusin libedal mäeseljal just parema käe peale nii, et lõigatud koht laksatas vastu kivi ja kogu kereraskus vajus parema käe peale. Head see kindlasti ei teinud, aga vist läks siiski hästi.

 Praeguseks on arm ikka hästi nähtav, kuid armi ümbrus enam nii kõva ei ole kui nädal tagasi. Ma arvan et mu käsi on nii hästi paranenud, kuna ma kohe esimesest päevast sõrmesid hakkasin liigutama ning iga päevaga kätt rohkem olen kasutanud. Raskusi tõsta ei soovitata enne 3 nädala möödumist, kuid mina pean küll ausalt tunnistama, et olen kogu aeg piire kombanud alates kohvitassi tõstmisest kuni palju raskemate asjadeni. Tore on küll meest käsutada, aga ega iga asja pärast ka ei viitsi kedagi appi hüüda. 2 nädalat peale oppi pesin juba aknaid, sest kaua sa ikka diivanil vedeled. Ise lihtsalt katsusin tunda, et üle ei pingutaks ja tegin kodutöid oma tempos.