Vardataskud

Suure kudujana on mul ka suur hulk vardaid, mis üheskoos suures purgis magamas käivad kui mul neile parasjagu tööd pole anda. Kui samas suuruses sukavardad veel ühte punti saab siduda, siis on ringvarrastega hoopis hullem lugu. Mida pikemad ringvardad, seda hullemini puntrasse need end koos teiste ringvarrastega topsis olles kerivad. Sel nädalal olen pusserdanud vardataskute kallal ning nüüd on mul kaks eri magalat oma töövahenditele.
Taskutele lisaks panin veel toeks kõige tavalisema püksikummi, et vardad välja ei kukuks. Sukavarraste tasku ülemise ääre saab ka tagasi keerata nagu klapi kui tasku jälle kokku rullida, siis ei kuku vardad välja. Tasku "seljaosale" panin toeks vatiini, mille rebisin pooleks. Vatiini saab nimelt ilusasti kaheks jagada, kui ühest servast tirida. Terve vatiin jääb liiga paks, poolitatud oli just paras. Kui just mitte väga paksust materjalist vardataskut ei õmmelda, jääb minu meelest ainult kangast tasku liiga lire.

Pluusist kleit ja lõngast sall

Kaks aastat tagasi ostsin endale pluusi, mille alumine äär oli tobedalt kaares, nii et käsi natuke rohkem liigutades oli teinekord kõhtu ka näha. Peale paari kasutamist jäigi pluus appi vedelema. Nüüd tegin sellest kleidi.

Et  vöö paremini istuks, õmblesin eesosa keskele truki. Peab ütlema, et vöö õmblemine võttis vist küll kõige rohkem aega. Nii et soovitan teistelegi, kel on muidu armas pluus, mis liiga lühikeseks kipub jääma. Seelikuosa külge õmblemine ei võta pikalt aega.
Peale selle sain valmis oma esimese tellimustöö mis läheb jõulukingituseks Trøndelagi. Kaks salli veel kududa.

Et kael soojas püsiks

Vahepeal on mul muude asjade seas valmis saanud ka paar kaelasoojendajat ning roosa alpakka lõngast sall. Kaelasoojendaja mustri saab paari euro eest osta siit blogist, muster on lihtne ja geniaalne. Ma esimese heegeldasin, aga kuna suur heegeldamise fänn pole, siis järgmiste keskosad juba kudusin. Kasutasin Dropsi alpakka lõnga ning pärlikudet. Servad ja paelad ikka heegeldasin. Kauni kaela puudumisel tuli pildistamiseks kasutada jahupurki.

Sall on kootud käpa mustri järele, aga kuna kudumisest on juba mõni aeg möödas, siis ma enam täpselt ei mäleta, millist käpamustrit ja millist serva ma täpselt kasutasin. Ma elan nimelt sellises luksuses, et mul on nüüd lausa kaks suurt uuemat pitsimustri raamatut, ning kaks päritud pitsimustri raamatut. Kui uus salliraamat augusti lõpus müüki tuli, siis ootasin seda sama ärevalt, pangakaart näpus, nagu mõni ootab oma iidoli kontserdi piletite müügialgust. Nüüd on Helga Rüütli salliraamat mulle juba Norra järgi jõudnud ning olen seda oma elukaaslase meelelahutuseks õndsa ilmega mitu korda lapanud. Piinan ka teda vahepeal (näe, vaata, kui ilus!!), kui ta rumala peaga liiga lähedale istub. Siis ta vastab kannatlikult -mhmh.

 

Talve tulekuks

Beebitekk Drops Alaska 100% villasest lõngast sõbrannale, kes kolib Teravmägedesse. Külmas kohas peab selline asi ikka paks ja soe olema. Mingit mustrit mul ees ei olnud. Keskmine ruut on kootud pikkadel varrastel. Siis võtsin silmad ringvarrastele ning igal teisel ringil kasvatasin nurkadest 2 silma juurde. Iga värvivahetusega lappasin vanu silueti lõikelehti, et uus muster leida. No ja siis alati armsad mummud vahele. Serv on heegeldatud.

Viimase pildi pealt on mustreid natuke paremini näha.

Peale kudumise olen ennast lõbustanud betooni valamisega. Talvel on ikka mõnus küünlaid põletada. Betooni valamine on lihtne, kasutatavad kausid ja küünlad on enne ainult vaja õliga kokku määrida. Proovisin kasutada ka konservipurke, sinna toppisin pikad küünlad. Minu kasutatud purgid olid lainelise plekiga, nii et pärast tuli purgid ümbert ära lõigata. Nood küünlajalad läksid Loomakaitse loterii auhindadeks enne, kui mul meelde tuli pilte teha, nii et ehk teine kord.

Välguga tehtud pildi pealt on paremini näha. Teeküünlad ladusin juhuslikult, tagumikud uppis, kausi põhja. Enne pintseldasin nii kausi kui küünlad toiduõliga kokku. Tõstsin ettevaatlikult tsemendi peale ning lasin paar päeva seista.

Geniaalne abimees

Kel vaja mustri ülesjoonistamiseks vôi värvidega mängimiseks (lapitehnika) paberit, leiab netist mitmeid abimehi, minu poolne tore leid on Needlepointers, kus saab mängida nii mustriruudu ja -paberi suuruse, värvide ja vormidega.

Veel parem mustri joonistamise koht on siin http://www.tricksyknitter.com/ ja siin: http://knitbird.com/
Mustreid saab salvestada ning avalikuks teha või siis ainult enda jaoks hoida.

Pikk puhkus

Kuuenädalane puhkus saab 1.augustil läbi, niuts-niuts. Ei teagi kuhu need päevad nii ruttu kadusid. Eestis käisime ka just nende kõige kuumemate päevade ajal, ahnitsesin Liannist peenikest merinovillast ja linast lõnga kaasa.
Ise olen vahepeal valmis saanud ühe suvekampsuni, õmmelnud kaks kleiti ja teksaseeliku. Riideid seekord veel ei näita, sest hiljem oma elukaaslase klõpsutatud pilte vaadates pidin tõdema, et viletsamat fotograafi annab ikka otsida.
Nigelatest piltidest vaatamata olen talle meeleheaks õmmelnud väikese kolme taskuga koti, kuhu ta oma habemeajamisaparaadi, selle laadija ja lisavidinad saab toppida, et tööreisile mõnus kaasa oleks võtta.

Eestist sai seekord kaasa toodud ka emast järele jäänud käsitööajakirju ja lõikelehti. Oma lappamisega väga kaugele pole veel jõudnud, aga ühe lõikelehe peal seisab isegi ilusasti "Eesti Naine" ja aastaarv 1938.

Vanu ajakirju lapates leiab kiiresti üles ajatud mustrid mis päevasest moest hoolimata on ilusad vaadata ning nn. hooajamustrid, millega hiljem muud peale ei oska hakata kui vaatad ja mõtled et näed, oli jah...

Lõpetuseks väike maitseproov 1986.a jaanuarikuise "Nõukogude Naise" mustrilehest, laste käpikutest. Kuna olen vales arvutis, ei saa kahjuks pilte hetkel ilusamaks timmida. 

Alleaa

 Kiiktool sai suure ootamisega lõpuks üle värvitud, musta katmiseks kulus 3 kihti heledat värvi ning iga uue kihi kuivamine võttis õhuniiskuse tõttu ikka rohkem ja rohkem aega. Nüüd julgeme juba tooli peale istuda ka. Kaalumisel on nelja seljatoepulga siniseks värvimine, aga enne peab tõesti ilm suvisemaks minema.