Vana köögikapike saab uue elu

Homme on siis ametlikud valimised. Nagu igal valimisaastal, on ka seekord täielik küllastumus kogu sellega kaasnevast poliitilisest tragikomöödiast.  Õues sajab vihma ja on külm, seega minu maalesõiduplaanid on nässus tänaseks. Murdsin siin pead... valiku osas ikka.... ja otsustasin, et minu järgmiseks valikuks on ühe vana köögikapi tuunimine.

Nädalapäevad tagasi sain täiesti puhtjuhuslikult või siis teisisõnu "olles õigel ajal õiges kohas", täiesti "uue" mööbli omanikuks. Naabertalus lammutatakse vana saunamaja ja sealt sees ilmusid välja vana talulaud ja väiksem köögikapp. Pererahval endal polnud soovi neid endale jätta ja lubas lahkelt asjad ära kärutada. Kapp on nüüd kodus verandal ja olen juba "küüned sisse löönud". Väljanägemine on suhteliselt rõve aga kapp ise on ehe eestiaegne tegu. Pealmise kihi suutsin juba maha koorida ja töö käigus tuli sealt taruvaigu lõhna...Vana mesiniku kapp ikkagi :-)

Mööbli värvimisest on nüüd mõneks ajaks küllalt ja mulle tundub see vana ja aus kätetöö liiga hea, et teda värviga rikkuda. Kui nüüd just suuri kahjustusi värvi alt välja ei tule, siis saab kapp uue õlise kuue, eksponeerides uhkusega oma seljas elavat ajalugu läbi müksamisjälgede koi- ja oksaaukude.

Värvitud mööbel

Kui sul on kodus vana kapp, mis näeb välja nagu lamineeritud rebase selg ja kui sa ei ole rahul, et sinu kapp sedasi välja näeb, siis võid selle üle värvida. See on täiesti tehtav ja üleüldse mitte raske. Nooo, aeganõudev küll. Värvikihtide kuivamise aeg on juba 24h ja alla kolme kihi ilmselt hakkama ei saa.

Tegemist siis sellise vana nõukaaegse kapiga, millel uhkelt lakitud ja hirmus läikivad uksed. Kuna ma kipun kohe hooga asja kallale asuma, siis läheb ikka meelest neid "enne" pilte teha. Aga no siin on siiski miskit näha :-)

Kõigepealt kruvisin uksed hingedest lahti ja käepidemed küljest. Seejärel nühkisin liivapaberiga (180) kõik pinnad kergelt üle. NB! Uksed tuleb lihvida kuskil avatud õhuga ruumis, veel parem kui õues kuna see paks lakikiht eritab kohutavalt vänget lõhna ( arvatavsti ka mürgine sissehingamisel) ja lenduvat peenikest valget tolmu. Teised kapi detailid nii hirmsalt ei lehka ega tolma.

Kui kõik värvitavad pinnad on korralikult ära kraabitud, siis mina käisin detailid üle esmalt tolmuimejaga ja siis niiske lapiga. Maalriteibiga katsin need osad mida ei soovi värviga katta( uksehinged näiteks, sest mööblivärv metalli peale ei jää).

Ja seejärel võib värvima hakata. Mina kasutasin veebaasil poolmatti mööblivärvi. Pintsliga sipsisin pisemad kohad, kuhu rulliga ligi ei pääse ja ülejäänud pinnad siis juba veluurist rulliga.
Nagu eelnevalt juba mainisin kulub värvikihi kuivamiseks 24h enne kui uuesti värvida saab.

Tulemus sai siis selline:

Ja kuna ma ise jäin tulemusega rahule, siis lasin sama soojaga ka ülejäänud kapi värviga üle :-)

Duplo esimene jakk

Meie Podenco Ibicenco on väga õhukese karvkattega, teen jahedaks ajaks ettevalmistusi. Ostsin viimati kangapoodi sattudes natuke erinevaid kangaid et siis meie neljajalgsele vihmajakk ja sügisene jakk õmmelda. Alustuseks proovisingi tuulekindlast softchellist jaki teha. Lõikeid mul polnud. Tuhnisin netis. Joonistasin alguses vanale kardinale umbes piirjooned, lõikasin kardinast jaki välja ja proovisin Duplo peal mitu korda järele enne, kui julgesin korraliku kanga kallale minna. Kui kõik krõpsud ja kummid külge said õmmeldud, selgus et oleks pidanud paar asja ikkagi teisiti tegema. Aga vihmakeepi tehes on mul vähemalt natuke rohkem julgust, mis siis et tuulejaki varsti uuesti tahan teha.
See kangas on iseenesest väga mõnus. Tuulekindel, natuke vett peab ka. Alumisel poolel on fliis. Ääri ei pea sikksakitama. Kunagi teen endale ka jaki samasugusest kangast. 

Peale väljalõikamist õmblesin esikäppade ava ümber nõrgemat sorti püksikummi. Sama püksikummi õmblesin ka tagumiku peale jääva serva alla, aga siis läks juba meelest pilti teha. 

Samuti õmblesin tagumiku pealt keskelt kokku, umbes nagu kleitidel rinnakiilu tehakse, märkisin selle sinise joonega. Teinekord on mul loodetavasti meeles rohkem pilte teha. Punased jutid tähistavad krõpsude asukohta, valged veel nelja kummi, mille jaki tagaküljele õmblesin, et kaelus paremini ja tihedamini istuks. 

Lõpetuseks triikisin refleksist välja lõigatud täpid jaki külge. Sadul pole minu õmmeldud, Duplo on valmis selle imeliku ja harjumatu imeasjaga uksest välja minema.

Junnikott

Vahest on ikka raske midagi ilustada. Õmmeldud kott ongi junnikottide jaoks. Koeraga linnapeal jalutades on ikka vaja julgad kokku korjata.

Vaja on paksemat riiet mis servadest kergelt narmendama ei hakka. Paraja pikkusega lukku.

 Kardinarõngast, jupikest tugevat paela ja karabiinikonksu, millega pärast saab kotikese jalutusrihma külge panna.

 Kõigepealt õmblesin luku paika, siis tagumise külje kokku. Joonistasin kriidiga kardinarõnga jaoks augu ning lõikasin välja. Seejärel vajutasin kardinarõnga kaks poolt kokku. Kõige viimasena õmblesin üla-ja alaserva kokku ja keerasin siis koti jälle õigetpidi.

Roosa ja litritega

Leidsin kangapoest asja, mille nimi on Wondertape. Kahepoolne teip, mis pesus ära sulab. Nagu minu jaoks loodud, kes traageldada ei armasta. Proovisin ühe kaeluse peal järele. Juhendis seisis küll, et kasuta liimiriiet, aga minu meelest jäävad õmblused teinekord liiga paksud kui liimiriiet kasutada.

Pluus ise sai selline. Lõige on paariaasta tagusest Käsitööst, üks viimastest mida tellisin. Peale toimetaja vahetust on Käsitööd minu meelest jamaks läinud. Kõik on kuidagi väga takuriidest ja ugri-mugri, nagu oleks jälle 90-ndad. Sisukorrad olid ka "vanasti" paremad, sai kohe esimeselt lehelt ära vaadata, kas õige ajakiri on käes või mitte kui midagi uuesti otsisid.

Uhke 6mblusnurk

Mul on lausa niimoodi vedanud, et mul on oma nodi jaoks eraldi tuba. Kuigi vahest on küll tunne, et ega ma sinna varsti ise sisse ei mahu.

Õmblusnurgake "enne"

Et õmblemine libedamalt läheks, ostsin ehituspoest 3 aukudega plaati. Konksud tulid plaatidega kaasa. Värvisin tumehallid plaadid spreivärviga valgeks ja kruvisin õmbluslaua kohale seina.
Siis läks konksude kruvimiseks.

Nodipoest leitud magnetitega "taskud" olid just nagu loodud mu metalltahvlite jaoks.

Üks taskutest on broneeritud mobiilile, et õmblemise ajal podcast`e kuulata

Eriti hea meel oli mul niidirullide konksude üle. Tähelepanelik vaataja märkab kindlasti konksude otsas olevaid rohelisi asju. Kui niidirullid liiga lühikeste konksude otsast iga värina peale ära kippusid kukkuma, soovitas kodustatud insener joogikõrtega konkse pikendada. Ja mis kõige toredam, joogikõrred olid täpselt õige suurusega.

 

Uus lamp, uus tool ja laud samuti ostetud, rohkem ettekäändeid mitte õmblemiseks pole. Kuidagi peaks veel juhtmed kuhugi ära peitma. Kohe mõnus kui kõik vajalik käesirutuse kaugusel on, enne oli kõik erinevatesse karpidesse peidetud.

Õmblusnurgake "pärast"

T-särgivabrik

Treisin mehele veel särke juurde. Nüüd vist ei kuule tükk aega et uusi särke oleks vaja.