Setesdal-kampsun

Ämm on juba mitu aastat soojalt rääkinud kunagi jõuludeks saadud Marius-kampsunitest mis äi üsna varsti masinas kenasti väikeseks vanutas. Ma olen ämma vihjetest väga hästi aru saanud, aga minu meelest on Mariuse muster igav ja Norras väga ära käiatud. Setesdali kampsuni muster pole just palju põnevam, kuid vähemalt on mustrit rohkem ja kaelus on teistmoodi.
Setesdali kampsun näeb välja selline:

Ämmale-äiale valisin põhivärviks helehalli ning mustri jaoks ühele tumehalli, teisele tumesinise. Kampsuni kudumine on nagu ikka kampsuni kudumine, kõige rohkem huvi pakkus mulle tegelikult kaelus, sest polnud sellist kunagi varem teinud. Norras on tavaline mustrikampsunid ühes tükis valmis kududa ning siis käiseaugud hiljem lahti lõigata. Sellest natuke hiljem.

Kaelaava alustades pidin 9 silmust kokku võtma ning siis järgmisel ringil 4 silmust uuesti varrastele looma. Siis kudusin ringselt edasi kuni kaelaauguni.

Kudusin mõlemad kered ja käised valmis enne kui monteerima hakkasin. Nagu näete, äia kampsunile tegin ka rinnatasku, talle meeldivad rinnataskuga kampsunid kuhu telefoni saab pista. Selle eest saan kindlasti boonuspunkte.

Enne käiseaukude ja kaeluse lahti lõikamist märkisin teist värvi lõngaga õige koha ja pikkuse.

Siis õmblesin käsitsi servad kinni et kudum hargnema ei hakkaks. Saab ka masinaga õmmelda (sik-sakk) aga siis tuleb õmbluse alla kas liimiriie triikida või ajaleht traageldada, muidu venib õmbluskoht väga välja. Mina ei viitsinud lihtsalt masinat välja otsida.

Kui ääreõmblused tehtud, sai väheke kääridega müratud. Siis õmblesin kõigepealt õla pealt kokku, seejärel käised külge.

Kaelaava lõikasin samuti lahti.

 Kaelaava kudumine käis järgmiselt: võtsin mõlemalt poolt ühesuguse arvu silmuseid vardale ning kurgu alla jäävast nurgast kasvatasin igal parempoolsel ringil 2 silmust juurde. Kui kootud oli 2 cm, kudusin pahempidise rea ning siis jälle kahandasin igal 2 ringil 2 silmust mõlemas nurgas. Kui kaelus kootud, jäi üle see pahupoolelt kampsuni külge õmmelda.

Järgmine samm monteerimisel oli paela külge õmblemine. Mustrilehel seisis lakooniliselt: monteeri pael kampsuni külge. Ma pusserdasin mõlema paelaga kokku ikka mitu tundi. Kõige raskem oli õlgade pealt ilusti saada, sest seal on kõige "järsum" kurv. Igatahes õppisin seda, et vanasõna seitse korda mõõda, ükskord lõika peab väga paika. Samuti tasub kõik õmblused kõigepealt traageldada, ning siis veelkord proovida. Et tulemus korrektsem tuleks siis olgu öeldud et pressisin kampsunit nii enne lahti lõikamist, peale käiste õmblemist ja kaeluse kudumist, peale paela traageldamast ning pärast masinaga kinni õmblemist.

Peale pikka kirumist, ohkimist ja pussedamist sai pael külge õmmeldud. Ainult haagid veel puudu

Äia kampsunile kudusin ka taskuava. Mingit õpetust selle kohta mul küll pole anda, see on iseenda vaimusünnitus. Algul võtsin kindla arvu silmuseid haaknõela peale ootama ning lõin sama arvu silmuseid uuesti kudumisvardale. Hiljem kudusin haaknõelal seisvatest silmustest sooniku mille nurgad õmblesin kampsuni külge. Siis mõõtsin riidetükist sobiva tasku pikkuse ja laiuse, käristasin selle masinaga kokku ning õmblesin siis käsitsi kampsuni külge.

Tasku näeb seestpoolt selline välja. Õmblesin ka alumised nurgad kampsuni külge kinni, mõtlesin et ehk siis venitab ülemist osa vähem.

Lõpuks sain kampsunid valmis ja võin üsna kindlalt väita et samasuguseid ma enam kunagi ei koo.

Nüüd on vähemalt selleks aastaks ämmale-äiale jõulukingitused kotis, järgmised 10 aastat on mehe asi selle eest hoolitseda.