Linnukampsun

Kudumisraamatust leidsin sellise mustri:

Ning kudusin endale kampsunist sellise variandi:

Olen varem ka maininud et oma nööpidega kampsunitele õmblen nööbipoole alla tugevdamiseks paela. Nööbid istuvad paremini ning kogu hõlm näeb kabedam välja. Mina kudusin oma roosad tulbad kohe kampsuni külge, kogu kehaosa on korraga kootud. Natuke jukerdamist oli, kui kolm värvi korraga käsil on siis läksid lõngad ikka teinekord päris sõlme. Aga samas kõike korraga kududes ääreõmbluseid.

Et ka nööpaugud tugevamad jääks, proovisin selle serva ka topelt kududa, pärast keerasin serva tagasi ning õmblesin sisekülje külge. Nööpaukude ääred pidin eraldi käsitsi kokku õmblema. Teinekord ma enam samamoodi pusserdada ei viitsi, minu meelest lihtsalt polnud tulemus nii palju parem et tasuks jännata.

Sügisene vest mehele

Suure kudujana on mul endal juba selline sahtlitäis kampsuneid, et rohkem enam tõesti ei mahu. Kahe viimase kampsuni pildid on veel üles panemata. Küsisin siis oma mehe käest, kas ta endale vesti tahab ja lahke nagu ta on, siis "tahtis". See tahtmine oli küll rohkem minu rõõmustamiseks, aga vest on igatahes valmis.

Koon muidu küll palju, aga see oli esimene kord kui V-kaelust tegin ning see oli oodatust palju lihtsam. Mustriosa kududest võtab lihtsalt igal ringil 1 silmuse kaeluse poolt kokku. Ning soonikut kududes võtab jällegi igal ringil 1 silmuse kummaltki poolt kokku.

Aiahooaja lõpp

Varasemalt olen näidanud pilte meie aiarajamisest https://majasokk.blogspot.no/2016/07/vallatud-kurvid.html. Kuigi saaks veel üht-teist teha, on meie jaoks selleks aastaks aiategemine lõpetatud. Viimased tööd olid plate ehitamine ning viljapuude istutamine. Nüüd on kolm maja külge peaaegu et valmis, ainult loetud asjad veel teha - plate ette muru külvamine, jalutusraja kivide paigutamine, värava ja prügimaja monteerimine ning mõned pisikesed viimistlustööd.
Meil on väike krunt, seega tuleb kõik võimalikult praktiliselt läbi mõelda. Maja taha tuleb väike viljapuude ja marjapõõsaste "osakond". Kuhugi puude ja põõsaste vahele tahan ka maasikapeenra teha ning veel mõne peenra. Kirsi- ja ploomipuu on igatahes juba kohal, arooniapõõsas ning 4 marjapõõsast samuti.

Kõige päikeselisema külje peale ehitasime plate. Plate sees on hetkel ürdipeenar, selle saab vajadusel kergelt tühjendada ning liivakastiks ümber teha. Lindude söögilaud on mehe vanemate kingitud, söögimaja katus on adrust tehtud. Me kutsume seda kassitelekaks, paigutus on selline et nii meie kui ka kassid talvel aknast linnukesi saaks jälgida.

Kevadel peame veel mulda juurde tassima et plate ette ka muru saaks külvata.

Aiamööbli värvimine jäi samuti suvel pooleli, järgmiseks aastaks tööd ühesõnaga jagub.

Postkast on juba kolmandat aastat prügikastide kõrval kaubaaluse külge kruvitud. Järgmisel aastal on üks plaan prügikastidele katusealune ehitada, siis saab ka postkast omale väärilisema koha.

Ema ja vanaema unistasid valgest topeltsirelist. Nüüd siis on nende mälestuseks üks selline tee äärde silmarõõmuks istutatud. Puuhalud lillepeenras tähistavad kohti, kuhu sibullilli istutasin. Halud ei lase mul endal neid kevadel hajameelsusest jälle üles kaevata, samuti hoiab kassid eemal. Meie kassid nimelt arvavad et mu lillepeenar on nende luksustoalett.

Järgmisel aastal loodame ka maja viimase külje korda teha. Plaan on järgmise naabri poole samuti tugimüür ehitada. See on üks viimaseid suuri väljaminekuid mis aia peale teha tuleb. Kui müür on paigas, saame ka ülejäänud tarast paika panna, muru külvata ning mõned õunapuud istutada.