Saturday 14 October 2017

Vana köögikapike saab uue elu

Homme on siis ametlikud valimised. Nagu igal valimisaastal, on ka seekord täielik küllastumus kogu sellega kaasnevast poliitilisest tragikomöödiast.  Õues sajab vihma ja on külm, seega minu maalesõiduplaanid on nässus tänaseks. Murdsin siin pead... valiku osas ikka.... ja otsustasin, et minu järgmiseks valikuks on ühe vana köögikapi tuunimine.

Nädalapäevad tagasi sain täiesti puhtjuhuslikult või siis teisisõnu "olles õigel ajal õiges kohas", täiesti "uue" mööbli omanikuks. Naabertalus lammutatakse vana saunamaja ja sealt sees ilmusid välja vana talulaud ja väiksem köögikapp. Pererahval endal polnud soovi neid endale jätta ja lubas lahkelt asjad ära kärutada. Kapp on nüüd kodus verandal ja olen juba "küüned sisse löönud". Väljanägemine on suhteliselt rõve aga kapp ise on ehe eestiaegne tegu. Pealmise kihi suutsin juba maha koorida ja töö käigus tuli sealt taruvaigu lõhna...Vana mesiniku kapp ikkagi :-)

Mööbli värvimisest on nüüd mõneks ajaks küllalt ja mulle tundub see vana ja aus kätetöö liiga hea, et teda värviga rikkuda. Kui nüüd just suuri kahjustusi värvi alt välja ei tule, siis saab kapp uue õlise kuue, eksponeerides uhkusega oma seljas elavat ajalugu läbi müksamisjälgede koi- ja oksaaukude.


Värvitud mööbel

Kui sul on kodus vana kapp, mis näeb välja nagu lamineeritud rebase selg ja kui sa ei ole rahul, et sinu kapp sedasi välja näeb, siis võid selle üle värvida. See on täiesti tehtav ja üleüldse mitte raske. Nooo, aeganõudev küll. Värvikihtide kuivamise aeg on juba 24h ja alla kolme kihi ilmselt hakkama ei saa.

Tegemist siis sellise vana nõukaaegse kapiga, millel uhkelt lakitud ja hirmus läikivad uksed. Kuna ma kipun kohe hooga asja kallale asuma, siis läheb ikka meelest neid "enne" pilte teha. Aga no siin on siiski miskit näha :-)


Kõigepealt kruvisin uksed hingedest lahti ja käepidemed küljest. Seejärel nühkisin liivapaberiga (180) kõik pinnad kergelt üle. NB! Uksed tuleb lihvida kuskil avatud õhuga ruumis, veel parem kui õues kuna see paks lakikiht eritab kohutavalt vänget lõhna ( arvatavsti ka mürgine sissehingamisel) ja lenduvat peenikest valget tolmu. Teised kapi detailid nii hirmsalt ei lehka ega tolma.

Kui kõik värvitavad pinnad on korralikult ära kraabitud, siis mina käisin detailid üle esmalt tolmuimejaga ja siis niiske lapiga. Maalriteibiga katsin need osad mida ei soovi värviga katta( uksehinged näiteks, sest mööblivärv metalli peale ei jää).

Ja seejärel võib värvima hakata. Mina kasutasin veebaasil poolmatti mööblivärvi. Pintsliga sipsisin pisemad kohad, kuhu rulliga ligi ei pääse ja ülejäänud pinnad siis juba veluurist rulliga.
Nagu eelnevalt juba mainisin kulub värvikihi kuivamiseks 24h enne kui uuesti värvida saab.

Tulemus sai siis selline:


Ja kuna ma ise jäin tulemusega rahule, siis lasin sama soojaga ka ülejäänud kapi värviga üle :-)