Kaks kevadist linikut

Esimene linik käib kapi peale kohvitassi ja lillepoti alla. Teine on diivanilauale. Peab ütlema, et aplikatsiooniga töötamine oli väga lõõgastav. Et väljalõigatud motiivid paigal püsiks, oli mul ostetud aplikatsioonide jaoks mõeldud liimipaberit, mis pesus välja läheb. Kõige pealt kleepisin sinna riide millest aplikatsiooni välja lõikasin, seejärel kinnitasin selle kuuma triikrauaga taustatekstiili külge.

Esimene jõulukink on valmis

Umbes 100 aastat tagasi hakkasin kõige vanemale õepojale tekki tegema. Ta oli siis umbes 6.aastane,

 Tekk sai peaaegu valmis ning rändas siis koos minuga sinna ja tänna 20.aasta ringis, kuni ma nüüd lõpuks end kokku võtsin ja teki kokku monteerisin. Tekk läheb järgmisse jõulukotti.

Kokku monteerimine ongi minu meelest kõige hullem. Pane niipalju nõelu nagu tahad, ikka liiguvad riidekihid õmblemise käigus viltu. Lapiteki ja tagumise riide vahel on veel kiht vatiini, st 3 kihti mis lõpuks igaüks omale poole viltu vajuvad...
Sel aastal avastasin spetsiaalse imejala mis õmblusmasinaga kaasa käib, inglise keeles on selle nimi WALKING FOOT

ning sellega õmmeldes on kihid üllatavalt stabiilsed ning õmblemine käib valutult.

 Tekis on omajagu retrotekstiile 90ndate stiilis.

Jõululauale

 Viimasel ajal on kudumine kuidagi ripakile jäänud ning selle asemel istun rohkem õmblusmasina taga. Kuna kleite juba nagu kapis jagub, siis olen lapitehnikaga mänginud. Proovisin esimest korda riidejääkidest tähekesi teha. Tegin aluslinikud, et kallid külalised mu uut laualina kohe kastmega ära ei määriks.