Wednesday 27 September 2017

Duplo esimene jakk

Meie Podenco Ibicenco on väga õhukese karvkattega, teen jahedaks ajaks ettevalmistusi. Ostsin viimati kangapoodi sattudes natuke erinevaid kangaid et siis meie neljajalgsele vihmajakk ja sügisene jakk õmmelda. Alustuseks proovisingi tuulekindlast softchellist jaki teha. Lõikeid mul polnud. Tuhnisin netis. Joonistasin alguses vanale kardinale umbes piirjooned, lõikasin kardinast jaki välja ja proovisin Duplo peal mitu korda järele enne, kui julgesin korraliku kanga kallale minna. Kui kõik krõpsud ja kummid külge said õmmeldud, selgus et oleks pidanud paar asja ikkagi teisiti tegema. Aga vihmakeepi tehes on mul vähemalt natuke rohkem julgust, mis siis et tuulejaki varsti uuesti tahan teha.
See kangas on iseenesest väga mõnus. Tuulekindel, natuke vett peab ka. Alumisel poolel on fliis. Ääri ei pea sikksakitama. Kunagi teen endale ka jaki samasugusest kangast. 
Peale väljalõikamist õmblesin esikäppade ava ümber nõrgemat sorti püksikummi. Sama püksikummi õmblesin ka tagumiku peale jääva serva alla, aga siis läks juba meelest pilti teha. 
Samuti õmblesin tagumiku pealt keskelt kokku, umbes nagu kleitidel rinnakiilu tehakse, märkisin selle sinise joonega. Teinekord on mul loodetavasti meeles rohkem pilte teha. Punased jutid tähistavad krõpsude asukohta, valged veel nelja kummi, mille jaki tagaküljele õmblesin, et kaelus paremini ja tihedamini istuks. 

Lõpetuseks triikisin refleksist välja lõigatud täpid jaki külge. Sadul pole minu õmmeldud, Duplo on valmis selle imeliku ja harjumatu imeasjaga uksest välja minema.


Saturday 23 September 2017

Junnikott

Vahest on ikka raske midagi ilustada. Õmmeldud kott ongi junnikottide jaoks. Koeraga linnapeal jalutades on ikka vaja julgad kokku korjata.
Vaja on paksemat riiet mis servadest kergelt narmendama ei hakka. Paraja pikkusega lukku.
 Kardinarõngast, jupikest tugevat paela ja karabiinikonksu, millega pärast saab kotikese jalutusrihma külge panna.
 Kõigepealt õmblesin luku paika, siis tagumise külje kokku. Joonistasin kriidiga kardinarõnga jaoks augu ning lõikasin välja. Seejärel vajutasin kardinarõnga kaks poolt kokku. Kõige viimasena õmblesin üla-ja alaserva kokku ja keerasin siis koti jälle õigetpidi.


Wednesday 20 September 2017

Roosa ja litritega

Leidsin kangapoest asja, mille nimi on Wondertape. Kahepoolne teip, mis pesus ära sulab. Nagu minu jaoks loodud, kes traageldada ei armasta. Proovisin ühe kaeluse peal järele. Juhendis seisis küll, et kasuta liimiriiet, aga minu meelest jäävad õmblused teinekord liiga paksud kui liimiriiet kasutada.


Pluus ise sai selline. Lõige on paariaasta tagusest Käsitööst, üks viimastest mida tellisin. Peale toimetaja vahetust on Käsitööd minu meelest jamaks läinud. Kõik on kuidagi väga takuriidest ja ugri-mugri, nagu oleks jälle 90-ndad. Sisukorrad olid ka "vanasti" paremad, sai kohe esimeselt lehelt ära vaadata, kas õige ajakiri on käes või mitte kui midagi uuesti otsisid.



Monday 18 September 2017

Uhke 6mblusnurk

Mul on lausa niimoodi vedanud, et mul on oma nodi jaoks eraldi tuba. Kuigi vahest on küll tunne, et ega ma sinna varsti ise sisse ei mahu.
Õmblusnurgake "enne"

Et õmblemine libedamalt läheks, ostsin ehituspoest 3 aukudega plaati. Konksud tulid plaatidega kaasa. Värvisin tumehallid plaadid spreivärviga valgeks ja kruvisin õmbluslaua kohale seina.
Siis läks konksude kruvimiseks.
Nodipoest leitud magnetitega "taskud" olid just nagu loodud mu metalltahvlite jaoks.

Üks taskutest on broneeritud mobiilile, et õmblemise ajal podcast`e kuulata

Eriti hea meel oli mul niidirullide konksude üle. Tähelepanelik vaataja märkab kindlasti konksude otsas olevaid rohelisi asju. Kui niidirullid liiga lühikeste konksude otsast iga värina peale ära kippusid kukkuma, soovitas kodustatud insener joogikõrtega konkse pikendada. Ja mis kõige toredam, joogikõrred olid täpselt õige suurusega.
 





Uus lamp, uus tool ja laud samuti ostetud, rohkem ettekäändeid mitte õmblemiseks pole. Kuidagi peaks veel juhtmed kuhugi ära peitma. Kohe mõnus kui kõik vajalik käesirutuse kaugusel on, enne oli kõik erinevatesse karpidesse peidetud.
Õmblusnurgake "pärast"

Saturday 16 September 2017

T-särgivabrik


Treisin mehele veel särke juurde. Nüüd vist ei kuule tükk aega et uusi särke oleks vaja. 

Sunday 10 September 2017

Ja siis keerame krunni...

Hommik! Mul on üks hästi hea kaneelivurri/rulli/krunni retsept. Sügavkülma saab sellest kogusest ka mõned pandud, siis hiljem on justnagu värsked krunnid jälle võtta. Kui kodus just näljaste laste horde pole, kes justnagu krunnidest nagu rändrohutirtsuparv üle käib.
 
Taigen:
1 kg. nisujahu
4 tl jahvatatud kardemoni
210 gr suhkrut
pakk pärmi
1 muna
6dl leiget piima
150 toatemp. võid

Kaneeli, suhkrut ja võid täidiseks.

Vala pärm natukese suhkruga segi ning vala peale törts piima (niimoodi eel...kergitades? ei lähe kogu tainas raisku kui pärm juhuslikult "surnud" on). Sega jahu, kardemon ja suhkur kausis. Sega juurde pärmisegu ja piim, sõku tainast ca 10 minutit, lisa või. Sõku veel kuni tainas on mõnus ja õige konsistensiga. Minul on mu suureks õnneks masin, mis selle raske töö ära teeb. Masinas tainast segades tuleb meeles pidada, et suurt kiirust ei valiks, see pärmitaignale ei meeldi. Minul on kiirus 1-2 peal.
Lase katte all ca tund aega kerkida.
Kui tainas on kerkinud, jaga see 2 osaks. Rulli laiaks ja määri peale või, puista peale suhkrut ja kaneeli. Koonerdada ei maksa. Siis tõsta 1/3 taignast keskele, seejärel teiselt poolt teise kolmandiku vastu.
Lase rulliga üle ja lõika 4.5 cm laiused ribad.
Ribad keeruta kokku.
Ja siis keera need omakorda krussi. Ma ei oskagi seda paremini kirjeldada. Viimase otsa topin ma keskelt läbi, alt üles. Ja korda sama rutiini teise taignatükiga.
Lase krunnidel 30 min katte all kerkida. Enne ahju panekut pinselda munaga üle ja raputa suhkrut ka peale. Küpsevad 220 kaadi juures ca 10-12 minutit.
Pildi peal on mooniseemnetega variat. Vähemalt sama hea, kui kaneelikrunnid.

Thursday 7 September 2017

Majasoku peapael

Vahepeal pole üldse arvutisse jõudnud nina pista. Isegi käsitöö jaoks pole eriti aega olnud. Kui üldse teleka ette olen maha istunud, siis olen ekraani jõllitanud väsinult ja käed rüpes. Aga nüüd tundub et elu on jälle rohkem igapäeva rööbastes.

Kui juuksed on sellised poolpikad nagu minul, siis on kodus olles on ikka hea karvad näo eest ära saada. Tegin endale paar peapaela t-särkidest üle jäänud riidetükkidest.
Lõika kaks 11x90 cm pikkust riba, lõika otsad koonusekujulised. Riba pikkus sõltub tegelikult riide venivusest, minu kasutatud õpetuses oli pikkuseks 95, aga see sai liiga pikk. Eks tasub oma pea ka enne üle mõõta. Lastele tasub nõksa lühemad teha, muidu on nagu jänesekõrvad.
õmble mõlemad tükid kokku, pahupool väljapoole. Jäta keskele 7 cm laiune ava, kust saad peapaela jälle õiget pidi keerata. Siis õmble ava käsitsi kokku.
Kui oled virgem kui mina, siis lase pressrauaga üle ka ning seo ümber pea sõlme.
Kõik on siin läbi mõeldud, juhuslikku pole midagi.