Koertega kleit

Kuna mul on nüüd uus õmblusmasin,  on kudumine natuke ripakile jäänud. Aga see-eest on nii mul kui mehel mõned uued hilbud kapis. Poes jäi näppu hea veniv jersey-kangas (paks trikotaaž?),  treisin omale uue kleidi. Taskutega. Meie uus neljajalgne Duplo tuli ka pildile. Kui koertega,  siis koertega.

Kastitegu

Suvel on maal tore sõita jalgrattaga, isegi sellise vanuriga nagu minul. Eriti hea kui on suur ja lai pakiraam kuhu saab toetada nii taguotsa kui ka midagi muud mis transportimist vajab. Jube ebamugav on aga vänderdada rattaga kott näpus või lensule toetudes vastu jalgu tilberdamas.

No võiks ju osta poest rattakorvi kuhu oma nodi ära toppida, ehhh... ratta kontseptsioon ei luba. No kuidas sa paned vanale sõjaväe jalgrattale mingi moodsa traadist korvi. Võtsin siis poe tagant kaks vana puuviljakasti ja tegin kahest ühe. Kuna kasti mõõdud olid liiga suured, siis alustuseks lammutasin ühe otsa lahti. Järgmiseks mõõtsin välja sobiva pikkuse ja saagisin ülejäägi maha.

Külje"lauad" ( pigem pilpad) olid kinnitaud traadist klambrimoodi asjadega, sama ärasaetud osa järgi said märgitud augukohad põhjale. Doonorkasti küljest said võetud veel paar lippi et uue kasti äärekõrgust kasvatada ja siis kruvidega naks naks ja tehtud.

 

Veidi tumedama värvi saab see kast ühel päeval aga selline ta siis hetkel on. Vähemalt ei töllerda kompsud jalus enam. Kinnitamiseks olen kasutanud sellist kahest otsast konksuga kummi. Töötab.

 

Laimilimonaad

Mulle meeldib väga india köök. Meie linnakese india restoran pani aasta alguses pillid kotti, seega olen ise hakanud järjest rohkem india toite tegema. Suisel ajal jagan teiega karastavat laimilimonaadi retsepti, mis sobib niisama kosutuseks kui ka söögi kõrvale, sest nagu klassikud ütlevad- mis sa ikka kuiva larbid.

8 spl pressitud laimimahla
1dl suhkrut
1cm värsket ingverit
2 dl vett

1.l mullivett
Piparmünti

Muuseas, ingverijuurt ei maksa koorida, vaid tasub lihtsalt teelusikaga koor maha kraapida. Uhmerda ingver pehmeks, et mahlad välja tuleks. Sega koostisained keeva veega (v.a. mullivesi ja piparmünt) ning lase suhkrul sulada. Sõelu ingver välja. Kui konsentraat on jahtunud, sega kannus mulliveega ja lisa ohtralt jääkuubikuid. Piparmünti ka silmailuks.

Viimse jupini

Olen juba varem sellest ka rääkinud, aga ei väsi kordamast kuidas mulle meeldib kõik viimase võimaluseni ära kasutada, isegi lõngajupid. Mul on diivani kohal riiulis purgike, kuhu kõik lõngajupid topin, need siis jälle kokku palliks kerin ning pesumasinas ära vanutan. Ja ongi nii meie kassidel kui ka loomakaitsele andmiseks paras kogus uusi mänguasju tehtud.

Uus "sääreväristaja" ja T-särgid

Täna istun õ-vaba arvuti taga, seepärast vabandan juba ette et k6ik katusega tähed number 6-ga välja on vahetatud.

Olen juba pikalt unistanud uuest 6mblusmasinast. Vanal oli paar viga mida mina oma j6ududega lahendada ei suutnud, remonti polnud m6tet ka masinat viia, sest see oleks siin kallimaks läinud kui masin ise oli. Niisiis tegin suure investeeringu ja ostsin omale uue läikiva "sääreväristaja". Saage tuttavaks - minu uus s6ber Singervinger ehk Vinge Singer.
Reedel uut masinat postkontorist koju tassides arvasin naiivselt et no mis, paneme juhtme taha ja hakkame aga kangaid kokku käristama. Nii lihtne see siiski polnud. Ajad on muutunud. Tänapäeval pole enam midagi nii, et elad vana rasva peal kui uue aparaadiga koju tood. Pidin pikalt, keel suunurgast väljas, kasutusjuhendit lugema ning siis riidetüki peal tähtsamaid operatsioone järgi katsetama. Ei taha ju midagi laiskuse ja tormakuse t6ttu ära rikkuda.

Tänaseks olen paar asja juba valmis 6mmelnud ja oskan juba ka mitut positiivset asja ära mainida:

Uus masin 6mbleb vaiksemini.

Uus masin on raskem kui eelmine, st ei hüppa ega nihku eest ära kui tööhoog sees on.

Uuel masinal on sisseehitatud käärid. Ei pea peale igat 6mblust niidijuppe küljest l6ikama. Samuti jäävad niidiotsad kaunisti ühele ja samale poolele kui niit läbi saab l6igatud.

Start/stop nupp - masinaga on kaasas ka jalapedaal, aga nupust vajutades v6id ise rahulikult k6rval istuda, kuni masin tööd teeb. Eriti hea on see valikuv6imalus niiti pooli peale kerides v6i tikandit tehes.

6mblemise kiirust saab ise reguleerida (enne pedaalile vajutamist).
LCD-ekraan näitab mulle igat 6mblust valides, milline 6ige jalg on.

Suur arv eri pisteid (kokku 600) ja jalgu, lisaks kuulus selle masina varustuse hulka lai 6mbluslaud. Hetkel pole pilti kahjuks ette näidata.

Pooli vahetus käib masina pealt!

Loodetavasti täieneb nimekiri peagi uute r66msate avastustega.

Uue 6mblusmasina auks teen oma ateljeed/hobituba (luksus, ma tean!) ka korda, ostsin lausa uue sahtlitega 6mbluslaua ning tahan seinale varustuse jaoks nagisid panna. Sellest kirjutan kindlasti varsti lähemalt. Ja et üksinda omaette igav ei oleks, kuulan Raadio 2 podcaste. Hetkel on käsil Onu Bella programm Bella Paradiis. Alguses proovisin kuulata paari suvalist käsitöö-podcasti, aga need olid nii masendavalt amatöörlikud. Ja ega ise ei oska podcastide rägastikust väga umbropsu välja validagi. Nii et kui keegi midagi uut ja huvitavat soovitada oskab, v6tan ettepanekud hea meelega vastu.

Tellitud masinat oodates leidsin kohalikust 6mbluspoest vallatud niidid paljudes värvides. Koju kaasa tahtsid tulla k6ik rullid, aga 6nneks suutsin end ikka ohjeldada ja piirdusin esialgu kahega.

Proovisin apelsinivärvi niidi ka mehe uue T-särgi peal järele. See pole muidugi k6ige parem materjal katsetamiseks, aga näpud lihtsalt sügelesid.

Esimesed 6mbluskatsetused on trikotaazhist, T-särgid mu mehele. M6tlesin et alustan lihtsa l6ike ja n6udva materjaliga. No oli lausa lust venivat materjali 6mmelda, kuigi vähemalt esimese särgi 6mblemise ajal oli nina kogu aeg kasutusjuhendis. Pidin 6ige n6ela valima, 6iged 6mblused, 6ige jala jne.
Lisaks selgus, et kuigi T-särk on lihtne - piiratud arv 6mbluseid ning 5 erinevat tükki - siis on ka siin oma nipid et 6mblemine ladusamalt käiks.
Minul on lausa l6iked ostetud, aga sama hästi v6ib ju vana särgi tükkideks l6igata ja selle järgi uus välja l6igata.
Esimesena tuleb esi-ja tagatüki 6lad kokku 6mmelda.
Siis l6ikasin ma paraja jupi kaeluse jaoks - 6cm lai ja kaeluseava pikkune. 6mlesin riba lühikesed otsad kokku nii et moodustus ring. Siis murdsin jällegi servad kokku nii, et parem pool jäi väljapoole, ja 6mblesin lahtised pooled kokku.
Seejärel tuleb kaelus kokku monteerida. Välimised pooled tuleb kokku panna ning siis pahupoole pealt kokku 6mmelda. Enne märkisin kriidiga ära, kus on keskkoht ees ja taga.

Pärast 6mblesin mina veel eraldi "auringi" särgi paremal pool, et 6mbluskoht ei turritaks ja hoopis ilusasti püsiks.

Kui kaelus tehtud, v6ib käiste kallale asuda.

Esimest särki tehes 6mblesin k6igepealt kereosad külgedest kokku ja alles siis hakkasin käiseid monteerima. Kui siis aega leidsin mustrile silm peale heita, seisis seal kirjas, et teise sammuna tuleb käised särgi külge 6mmelda. Oli t6esti lihtsam. Kinnitasin n6eltega käise nii et käise 6latipp jäi 6la6mblusega kohakuti, ülejäänud loksus ise paika.

Siis 6mblesin küljed kokku ning monteerisin ka triibulisele särgi käistele teist värvi kangast servad. Need tegin ja kinnitasin samamoodi, kui kaelusegi. Särgi alumine serv jäi ilusam, kui kasutasin laiemat trikotaazhi6mblust (vt.niidinäitamise pilti). Kellel valida annab, sel soovitan laiemat 6mblust kasutada. Siis ei rulli serv end pärast ülesse.

Mees jäi väga rahule. L6puks ometi sai ka midagi muud, kui jälle uue kampsuni... v6i mütsi... v6i midagi muud villast, mida sahtlid juba niigi täis on ja harva ta kasutab.

Soe vest vanaemale

Kudujal on ikka alati kotiga lõngajääke. Ja kuna mu mehel on 93-aastane vanaema kes kergelt külmetab (milline vanainimene ei külmeta...), kudusin vanaprouale vesti. See on selline vanaema, kelle kohta memm ei sobi ütelda, vaid just proua. Vanaema istub ka 93-sena tikksirgelt toolil ning lõhnab kogu aeg seebi järele, juuksed rulli keeratud ja käed ontlikult süles. Ma pole 6. aasta jooksul seda prouat kordagi koduriietes diivanil lösakil näinud. Ma vanaemale väga meeldin ning mu kudumid võtab ta ka alati suure tänuga vastu, siis on ikka rõõm uue sooja asjaga külla minna.

Nööbid olid veel ostmata kui kampsunit vanaemale selga proovisin. Selle peale arvas vanaema, et mis sa arvad et mul kodus nööpe pole, oi kui palju on! Nii mul siis nööpidega pilti polegi ette näidata, vanaema pidi nööbiäri ise jonksu ajama.

Vardad soonikule suuruses 3 ning mustriosale 3,5. Kootud on kahekordse Eesti lambavillasega. Seekord võtsin peale alumist soonikut kummaltki poolt 8 silmust haaknõelte peale ja kui kehaosa oli valmis kootud, kudusin 3-ste varrastega ka nööbi- ja nööbiauguserva. Mustrid on siit ja sealt kokku otsitud, väikesed on jälle mu armsast Suurest Kindaraamatust ning kahevärviline ühest Norra mustrite raamatust.

Panen lõpuks veel mõned pildid meie autoreisist. Kuna kaameral oli pildistamise ajal ees laiobjektiiv, siis on pildid kohati natuke väljavenitatud.
Selle koha nimi on Helleren. "Helle" tähendab norra keeles kallakut ja pole raske aru saada, miks koha nimi Helleren on. Selles kohas on mitusada aastat elatud, praeguseks on alles vaid 2 maja. Majadel on ainult laudkatus, sest kalju kaitsva asetuse tõttu vihm majani ei ulatu. Rohkem saab jälle siit lugeda.

Helleren asus nii kauni vaatega fjordi ääres.

Värske suvine bulgurisalat ja ilusaid vaateid

Katariina ja mina oleme ilmselt suvilselt näljased, retsepte tuleb viimasel ajal rohkem, kui kudumeid. Mul on muuseas üks vest ka valmis saanud, see ootab ainult nööpe.
Senikaua jagan oma üsna alles avastatud bulgurisalati retsepti. Salat on värske ja suvine, bulguri võib hommikul likku panna ja niimoodi ootamisaega kokku hoida.

2dl.bulgurit
3 tomatit
1 kurk
hakitud rohelist sibulat
hakitud peterselli
poole sidruni mahl
4 spl (oliivi)õli
soola

Pane bulgur külma vette likku kuni see on pehme (ca 45min). Vala bulgur sõelale ja vajuta vesi välja. Lisaks võib ja bulguri puhta käteräti sisse valada ning vesi välja väänata, sest vesine salat pole just hea. Mina pressisin bulgurit sõela sees ja lasin siis veel nõrguda.
Kurk ja tomatid tükeldada väikesteks tükkideks ning siis kogu kupatus kokku segada.
Sobib süüa pitaga või siis nagu meie, grillitud liha või kala juurde.

Meil on käes puhkuse viimane nädal. Ühe nädala seiklesime mööda Norrat ringi. Üheks elamuseks oli Preikestolen`i ehk Kantsli peale ronimine. Kaljunukk meenutab fjordi poolt kõnetooli ehk kantslit, sellest ka nimi. Preikestolen on üks Norra enim külastatud turistiatraktsioon. Üks suund on ca 4 km, tõus on lausa 14-15%. Kuna sihtpunkt on väga populaarne, siis käib mäkke ronimine järjekorras. Ma pole kunagi varem looduses järjekorras liikunud, aga tasus ära.
Huvilised saavad siit veel Preikestoleni kohta lugeda .